Gröönimaalt leiti 2500 aastat vana pistrikupesa, mis arvatakse olevat üldse maailma kõige vanem linnupesa.
Gröönimaalt leiti 2500 aastat vana pistrikupesa
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
18. juuni 2009, 09:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste sõnul kasutavad kaljurüngal asuvat pesa ka tänapäeval elavad pistrikud, kirjutab The Telegraph.
Praegu pesitsevad seal suurimate pistrike hulka kuuluvad jahipistrikud (Falco rusticolus).
Lähedusest leiti veel kolm pistrikupesa, mis arvatakse olevat rohkem kui 1000 aastat vanad. Neist leiti linnusulgede jäänuseid, mille vanus on üle 600 aasta.
Teadlaste arvates võib aga praegune kliimasoojenemine pistrikele hävitavalt mõjuda. Nad peavad üha enam põhja poole liikuma, et ellu jääda. Seal aga tuleb neil teiste liikidega eluareaali eest võitlust pidada.
«Süsinikumeetodil uurimine näitas, et vanimat pesa hakati kasutama 2740 – 2360 aastat tagasi. Kolme ülejäänud pesa vanuseks on pisut üle 1000 aasta. Meie andmetel on see esimene kord, mil pesa nii pikaajaliselt on kasutatud,» sõnasid zooloogid.
Pesadest leiti mitu nii-öelda kultuurikihti, milles oli ka linnusulgede jäänuseid. Noorimad suled on umbes 60 ja vanimad umbes 670 aastat vanad.
Teadlaste sõnul ei ole Gröönimaa pistrikupesa siiski kõige kauem kasutusel olnud pesitsemiskoht. Varasemad uuringud on näidanud, et tormilinnud on pesitsuspaiku kasutanud 34 000 aastat ja pingviinid 44 000 aastat.
Jahipistriku leviala on Kaug-Põhjast tundrate ja steppideni, Põhja-Ameerika, Skandinaavia ning ka Island ja Gröönimaa. Osa linde talvitub pesituspaikades, osa liigub lõuna poole.
Jahipistrik on suurim pistrik, ta suletiku värvus varieerub valgest tumepruuni või -hallini. Eluiga on 9- 12 aastat.
On erakliku eluviisiga lind ning pesapaigana eelistab ta raskesti ligipääsetavaid kohti nagu kaljud ja veekogude kallastel olevad rannajärsakud.
Pesitseb ka puude otsas, kuid kasutab selleks teiste lindude, peamiselt kaljukotka ja ronga pesa. Ise ta puu otsa pesa ei ehita.
Saaki püüab jahipistrik mitmeti, sealhulgas madalal lennul maa kohal, lennul saaki väsitades või sööstes. Saagi surmab ta maapinnal, isegi siis, kui saagiks langes lind lennult püütuna.
On monogaamne liik. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanemad. Sigimisvõimeliseks saavad noored ühe aasta vanuselt, kuid pesitsema hakkavad 2-3 aastaselt.