Kiri härra von Neffile

, kombeline vestja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raivo Riim.
Raivo Riim. Foto: Tairo Lutter

Väga kõrgesti austatud salanõunik, Keiserliku Kunstide Akadeemia aka­deemik ja professor, Piira ja Muuga mõisahärra (kui lubate, siis ka Rakvere Kreiskooli en­dine studiosus) Carl Timo­leon von Neff.



Käesolevaga pöördun aland­likult Teie Kõrguse poole, et tea­­da anda seda, mis võiks Teie südant soojendada ja ammuse nooruse radu meelde tuletada. Kunst on meil Wesenbergi kreisilinnas haritud inimese igapäe­vaseks nõudeks saamas. See salapärane ilu, mis peitub maalimise kunstis, hakkab linnarahva seas ikka rohkem ja rohkem armastust võitma. Kuid selle ilu õigeks arusaa­mi­seks on paljast armastusest vähe. Tähtjaks sammuks on põhjalik kunsti tundma õppimine maa­ligaleriis, sest galerii on kunsti tundmise alusmüür - tempel!


Meie linna noored ja vanad, ootavad suure igatsusega seda kunsti templit. Selles on Teie Kõrgus meile suureks eeskujuks. Teie janu kunsti järele ja see, kuidas Teie noore mehena oma janu kus­tutasite vanade meistrite töösid kopeerides küll Saksamaal ja Itaalias; kuidas Te rändasite mööda Euroopa kuns­tisaalisid ja galeriisid ning neis ilu neelasite; kuidas Teie Iisaku katedraali Peterburi linnas oma 11 meetrit kõrgete pühade meeste piltidega kau­nistasite; kuidas Teie targal juhatamisel Peterburi Ermitaaži vanade ja suurtsugu meistrite töösid üle Euroopa kokku osteti; kuidas Teie ise hakkasite soo­de ja metsade taha Muuga mõi­sa ehitama ja sinna kunsti kogu­ma (Teie ei teinud sellest karjamõisa ega piirituse vabrikut, sic!), kuidas sellest pidi saama tõeline palazzo ehk maakeeli palee, ja see saigi veel Teie elu ajal valmis, aga saatus ei olnud Teile armuline, nii et jõululaupäeval 1876­ndamal aastal kutsus Issand Teid siit ilmast ära ja kõik need madonnad ja Veenused ja Aamorid jäid Teid tüh­jas palees taga nutma, nii et kau­nite kunstide galeriid Teie silmad enam ei näinud etc.


See kunstile elamise ülevus on teinud Teist meie väikese lin­na kunstnikkude ja kunsti-ihalejate jaoks suure ees-kuju. Teie olete meie jaoks, siit alt poolt vaadates, kõrgel kunsti Olümpose mäe otsas koos oma suure ees-kuju Raffaeliga ja kindlasti on Teil seal temaga väga kosutav vestelda.


Nüüd on meie linna valitsus teoks tegemas suurt ja ajaloolist sammu, mille mõju võib ulatada ko­guni Teie juur­de välja. Tä­na on Wesen­bergi ehk uuema nimega Rak­vere linnas seismas üks ilus pühakoda, mis enne viimast ilmasõda (see oli üks kole ja verine sõda, mis pühkis meie linnast pea-aegu veerandi maa pealt) apostel Pauluse auks valmis ehitati ja kuu aega enne punaste (need olid pahad ja kurjad ini­mesed) linna-marssimist sisse õnnistati. Punased ei lubanud aga Issandat kiita ja nii teh­ti pühakojast palli mängimise ja turnimise saal, mis kandis isamaalist nime - Kalevi võimla.


Nüüd on mu kohuseks härra akadeemikule selgitada veidi heli-kunsti puutuvat. Nimelt käis Rakveres pärast seda sõda koolis üks Arvo nimega poiss, kellest on saanud suur ja tähtis componist Arvo Pärt. Tema on üle ilma nii kuulus, et kõik vanad ülikoolid annetavad talle audoktori tiitleid, suured kont­serdimajad korraldavad te­ma muusikaga pidunädalaid.


Paar-kolm aastat tagasi rää­kis härra Pärt Rakvere linna­peale (muideks, Rakveres on võim juba üle saja aasta maarahva käes ja nad saavad selle kandmisega isegi hakkama), et Pauluse pühakoda on ebasobiv koht kondiväänamiseks, et pühakoda tuleks Issanda meeleheaks korda teha.


Nüüd on Rakvere linn kutsunud üle ilma kokku ehitus-kunstnikkusid, kes mõtlevad väl­ja pühakojast muusika-püha­koja ümber tegemise plaanisid, ja selle juurde peab tulema üks ilus ja suur maali-galerii. Mitte just nii hiilgav kui Teie Kõrgusele kohane Uffizi palee galerii, kus Teie portree omale igavese aukoha on leidnud, aga ikkagi esimene uus kunstigalerii Rakveres 700 aasta sees!


Kui meie Pauluse pühakoda hakkab üks kord muusikat ja kunsti oma katuse all koos hoid­ma - ja seda ta ometi hakkab! (kui kõigevägevam seda soovib, ja miks ta ei peaks seda soovima) -, siis selle tarvis paluvad meie linna kunsti-elu edendajad Teie käest, austet härra akadeemik, omale lahkesti õnnistust.


Üks kord olla Teie tütar Ma­ry ütelnud, et kui ta seisis Muuga mõisa saalis ja siis silmad kis­si ajas, võis enda ümber äkki näha ja tunda Itaaliat, sest seda olete Teie ise soovinud. Ka meie unistame, et kui seista Pauluse kiriku ees ja silmad kissi ajada, võib enda ümber nä­ha Rakvere suurte kunstnikkude töösid - Carl Timoleon von Neff, Kristjan Raud, Arnold Vihvelin, Riho Hütt etc.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles