Valmos püsib maailma spoonitootjate esikolmikus

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valmose tööperest kaks kolmandikku on naised, nende hulgas ka spooniladujad, kes ladustavad treispoonimasinast tulnud 0,55 millimeetri paksust spooni, mis seejärel läheb kuivatisse.
Valmose tööperest kaks kolmandikku on naised, nende hulgas ka spooniladujad, kes ladustavad treispoonimasinast tulnud 0,55 millimeetri paksust spooni, mis seejärel läheb kuivatisse. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Lemmetsa külas, kümmekond kilomeetrit Pärnu piirist, kõrguvad põlluservas hooned, mille katuse all valmib ligi 12 miljonit ruutmeetrit spooni aastas.


Selle toodangukogusega on 2000. aastal asutatud, kümnendi keskel pankrotipiirilt päästetud 244 töötajaga Valmos OÜ maailmas kasespoonitootjate esikolmikus.



Eesti kapitalil põhinevast ettevõttest jäävad ehk edestamata Möhring Groupi kuuluv Balti Spoon OÜ Harjumaal ning UPM-Kymmene kontsern, millel on spoonitehased Soomes ja Venemaal.



Tänavune käibenumber Valmose prognoosides on 160 miljonit krooni. Toodangus tähendab see mullusega võrreldes kümme protsenti mahukasvu. Majandussurutisest hoolimata, kuigi kasespooni tarvitavates mööbliettevõtetes on toodangu maht vähenenud. Lõpptulemusena toodavad nad maailma suurimale mööblitootjale IKEA kontsernile.



Poolitatud kaselehe taga


Väidetavalt tarbib IKEA kontsern 80 protsenti kogu toodetavast kasespoonist. Seega on sellel turul võimalik toota vaid väga efektiivselt, konkurentsivõimeliste hindadega ja ainult kvaliteetset toodet.



Ettevõtte finantsjuht Anti Raime mainis, et ettevõte koostab investeeringuplaani vähemalt viis aastat ette. Suuremad investeeringud tehti 2003-2005, tänavu on sellekohane kava suhteliselt tagasihoidlik - viis miljonit krooni.



Toodangust ligi 95 protsenti läheb eksporti, pakkumine välisturgudel on suur ja sunnib ettevõtet konkurentsivõimet hoidma.



Tootmise ümberkorraldusega arvati lisategevusalal spooniliimimisüksuses Sauga vallas ettevõtte leivalt maha 27 töötajat ja 15 suunati põhitegevusse - spoonitootmisüksusesse. Need, kes jäänud, saavad peale palga tulemustasu.



Ettevõtte konkurentsivõime säilitamiseks ja palkade alandamise vältimiseks on Valmos sunnitud vähendama oma osalust töötajate palgale lisanduvates hüvedes. Nii peavad spoonimeistrid sellest aastast töölkäimisrõõmu oma taskust kinni maksma, sest bussifirmalt teenust ostev ettevõte küsib kohale- ja kojusõidutamise eest raha.



Kolmes vahetuses tööd uhtuva Valmose väravani maakonnaliinid kahjuks ei jõua, sellesisulist soovi on ettevõte avaldanud.



"Meie töötajatest kaks kolmandikku on naised ja enamik elab Pärnus, seega laekub nende tulumaks sinna," märkis Valmos OÜ juhataja Heiki Vahermets, kes oma maksudega linnakassat nuumab.



Töötajate arvult oli kaselehelogoga - pool vineeripruun, pool tärkavroheline - ettevõttes tippaasta 2004, mil vajati 297 inimest, kuid toodangunumber oli nadi.



Rahakott giljotiiniliinil


"Ostame kasetooret Eestist, Lätist, Venemaalt, vähesel määral Soomest," rääkis Raime. "Venemaa puhul peame kasutama autotransporti, sest Eesti-suunaline raudteetransport ei toimi, aga autoga on palkide vedu oluliselt kallim, tollimaksud peale selle."



Pärnumaa ettevõttele spoonipakke hankivad tütarettevõtted asuvad Pihkvas, Vologdas ja Kostromas, lähim aga Lätis Cesises ehk Võnnus, mille all vaarisadest eestlased Vabadussõja võitu kuulutasid.



Tallinna tehnikaülikooli diplomiga, Võrumaalt pärit Heiki Vahermets on harjunud nullist alustama ja tippu trügima. Omaaegse Sylvesteri kontserni Lätis asutatud Launkalne saeveski töötas ta üles lõunanaabrite suurimaks ja edukamaks ettevõtteks.



"Neli aastat sai täis Läti tehases, tootmine käis, täisvõimsus oli saavutatud, meeskond toimekas, siis kutsus Kaido Jõeleht mind Valmost juhtima," rääkis Vahermets, kes lahkuski Launkalne saeveski tegevjuhi kohalt omal soovil ja võttis vastu juhtimisvigade tõttu käivitamisraskustesse vajuva Eesti spoonitehase.



Kannapööret tähendava ettepaneku teinud Jõeleht oli Valmose omanik, kes Saksa äripartnerilt tehase väljaostmise järel 2005. aasta alguses vajas teotahtelist ja ärivaistuga tegevjuhti.



"Meil ei ole tootmises ühtegi lõiku, mis ei ole oluline," möönis Vahermets, kes tippjuhi ülikonnale ja lipsule eelistab ettevõtte eripärale vastavat sportlikku riietust. "Spoonitootmine on aga nii unikaalne, et tööjõudu peame endale koolitama kohapeal ja õpetamas käivad eksperdid Saksamaalt, Rootsist, Lätist."



Parema tulemuse või suurema kasumi teenimise mõttes on ettevõtte rahakott tootmises giljotiiniliini esioperaatori ja kvaliteedi-mõõduliini esioperaatori käes. Neist esimene teeb giljotiinil okste vahelt parima valiku spooni väljatulekuks, teine määrab kogenud silmaga kvaliteediklassi. Töö on tundlik ja seda tehakse tulemusega, mis Valmose kaubamärgile klientide erisoove täites tunnustust toob.



Valmose toodangust siseturule jääva viis protsenti moodustavad Eesti mööblitootjate drastiliselt vähenenud spoonsärgitellimused, spoonitootmiseks sobimatud ümarpalgid ja kasetreispooni tootmise jääkproduktid ehk treisüdamikud.



Ettevõtte eripära on seegi, et ükski laast ei lähe kaduma: hake, saepuru ja spoonijäätmed kütavad oma katlamaja, hakkpuidu ülejääk ja puukoor lähevad müügiks küttekontoritele.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles