Keskmises joobes juhist saab kurjategija

Reedel mõõtis liikluspolitseinik Jekaterina Petrova juhtide võimalikku joovet Tallinnas Pallasti tänaval. Roolijoodikuid seekord ei tuvastatud. Foto: Raigo Pajula

Uus liiklusseadus teeb vähemalt 1,5-promillise joobega roolist tabatud juhist kurjategija, kuid kriminaaluurimist võib politsei alustada ka kergemas joobes juhi suhtes, kes välisel vaatlusel tundub kaasliiklejaile ohtlik.

«See on selle seaduse ainus negatiivne külg,» kommenteeris 1. juulist jõustuvaid liiklusseaduse muudatusi liiklusjurist Indrek Sirk. «Sest kriminaalmenetluse algatamiseks piisab edaspidi vaid politseiniku visuaalsest hinnangust ja igasugune hinnang on alati subjektiivne.»

Uus liiklusseadus näeb ette, et vähemalt 1,5-promillise joobega roolijoodikust saab alati kriminaalkurjategija. Samas jätab uus seadus politseinikele võimaluse võtta kriminaalvastutusele kergemaski joobes tabatud juht, kui korrakaitsja välisel vaatlusel tuvastab, et inimene käitus ebaadekvaatselt – näiteks tuigerdas.

«Ma ei saa tegelikult hästi aru, miks seda klauslit vaja oli,» märkis Sirk. «Selline praktika on kasutusel veel ainult USAs ja sealgi pigem seepärast, et neil on selline traditsioon. Joovet mõõta on sama lihtne kui kiirust ja Eesti-sugusel innovatiivsel riigil ei tohiks siin küll mingeid probleeme tekkida.»

Süütult kriminaaliks?

Sirgi sõnul tekitab seesugune säte ohu, et süüdi võidakse mõista ka seaduse mõistes süütu inimene. «Mis te ise arvate, keda kohus rohkem usub, kas inimest, kes väidab, et sõitis täiesti korralikult, või politseinikku, kes väidab, et tegelikult juht ikka vänderdas teel?» küsis Sirk.

Tema sõnul ei lähe süüdistus kohtus läbi ilmselt vaid siis, kui inimesel õnnestub endale hea advokaat leida. «Kuid teoreetiline võimalus saada niimoodi asjatult kriminaalkorras karistada on tõepoolest olemas,» ütles Sirk. «Mis muidugi ei tähenda, et kohtus õnnestuks valgeks rääkida juhtumit, kus purjus inimene avarii põhjustas. Sellisel juhul on üsna selge, et tema reaktsioon ei olnud piisavalt hea.»

Positiivne on uues seaduses see, et 1. juulist ei karistata purjuspäi tabatud mootorsõidukijuhte enam ühtse trahviskaala järgi. Selle asemel näeb seadus ette kindlad summad. 0,2–0,5-promillise joobe puhul lubab seadus teha kuni 6000-kroonise rahatrahvi või jätta inimese pooleks aastaks juhiloata.

0,5–1,5-promillise joobe eest võib karistuseks saada kuni 18 000-kroonise rahatrahvi või juhiloa aastase kaotuse. 1,5-promilline või raskem joove tähendab vahelejääjale kriminaalmenetlust ja kohtupinki. Seni kehtinud seaduse järgi sai roolijoodikust kurjategija vaid siis, kui ta purjus peaga roolimisega korduvalt vahele jäi.

Analüüsist ei saa keelduda

«See, et kergemas joobes tabatud inimestest ei saa kriminaalkurjategijaid isegi korduval vahelejäämisel, on väga õige,» leidis Sirk. Tema sõnul võivad end niimoodi ohutult tunda kõik nii-öelda piiripealses olukorras tabatud isikud.

«Näiteks need, kes on saunas võtnud pudeli või kaks õlut ja arvavad rooli taha istudes, et alkohol on nende organismist kadunud, kuid kontrollimisel selgub siiski väike joove. Ja nii kaks korda järjest,» selgitas liiklusjurist.

Jõustuva liiklusseaduse kohaselt ei tohi politsei joobe määramiseks enam kasutada nii-öelda foori põhimõttel – kainust näitab roheline või joovet punane tuli – töötavaid alkomeetreid.

«Neid tohib kasutada küll eelkontrollis tuvastamaks, kas inimesele peaks üldse tegema põhjalikuma testi, kuid joobe täpseks määramiseks on vajalik juba täppisalkomeeter,» selgitas Sirk.

Ühe olulise muudatusena jõustub 1. juulist veel seegi, et inimesel pole enam õigust keelduda vereproovi andmast. Politseiseadusesse tehtud muudatuse järgi võib politsei juhti selleks vajadusel sundida.

Muudatused
•    Alkoholijoobes tabatud mootorsõidukijuhist saab kriminaalkurjategija.
•    Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi ehk 1,5 promilli.
•    Samuti loetakse alkoholijoobes olevaks juht, kelle ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 milligrammi alkoholi ehk 0,5 promilli ning väliselt on tajutavad tema tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega.
•    Mootorsõidukijuhti, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi ehk 0,2–0,49 promilli, karistatakse kuni 6000-kroonise rahatrahvi või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuueks kuuks.
•    Mootorsõidukijuhti, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi ehk 0,5–1,49 promilli, karistatakse kuni 18 000-kroonise rahatrahvi, arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani.
Allikas: uus liiklusseadus