Tänavune sääseuputus pole putukauurija sõnul midagi ebatavalist; rahu saab pinisejatest tuulistes kohtades.
Sääskede eest tasub põgeneda tuulisesse kohta
23. juuni 2009, 12:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Putukateadlane Mati Martin lükkas ümber kuulduse, nagu oleks tänavune aasta erakordselt sääserohke. «Ütleme, et võib-olla on sääski keskmisest arvukamalt, aga asi pole katastroofiline.»
Martin selgitas, et sääskede paljunemist soodustas niiske kevad, mis võimaldas sääsemunadel areneda. Sääsed munevad tema sõnul suve jooksul küllaltki suvalistesse kohtadesse ja kevadel on näha, kas sinna tuleb ka vett, et munadest võiksid areneda vastsed.
Martini sõnul vajavad sääsed eluks niisket keskkonda. Seetõttu on nende arvukus kõige suurem veekogude läheduses ja madalates kohtades, kuhu tekivad ajutised lombid. «Mere ääres on teine asi, seal on kogu aeg vett ja sääskede arvukus ei kõigu eriti,» lisas ta.
Üldiselt on sääsed ettevaatlikud loomad ja armastavad pimedust. Martini sõnul lendavad nad küll lõkkevalguse poole, kuid kardavad tegelikult kuivamist.
Martin soovitab sääskede kaitseks varju otsida toast, kuid tänavu ei pruugi seegi aidata. «Parem on olla seal, kus on kerge tuul, sest tuul puhub sääsed ära,» ütles ta.
«Jaanituli tuleks teha mäe otsa ja lagedale, metsaservast kaugele,» õpetas ta jaaniõhtul end sääskede eest kaitsma. Lisaks müüakse mitmesuguseid sääsetõrjevahendeid.
«Ega neid päris vältida ei saa,» tõdes Martin.
Martini sõnul teevad sääsed tõesti inimestel vahet ja teevad valiku nii veregrupi kui näiteks higi lõhna järgi. Kuigi sääsed võivad elada ka nektarist, ei saa nad ilma vereta järglasi anda.
Päikeseloojangul enne pimeduse saabumist ründavad lisaks sääskedele valusasti hammustavad pisikesed kihulased, kelle suhtes mõni inimene võib olla allergiline. Mati Martin soovitab putukahammustusi määrida viinaga.