Eurovalimised tõid juurde 11 222 uut ID-kaardi kasutajat

Hanneli Rudi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskmise eestlase ID-kaart.
Keskmise eestlase ID-kaart. Foto: Toomas Huik/ Postimees

Iga valimine toob juurde uusi aktiivseid ID-kaardi kasutajaid, tänavuste europarlamendi valimiste ajal lisandus juurde 11 222 aktiivset ID-kaardi kasutajat.

«Seda on protsentuaalselt vähem kui eelmistel valimistel, kuid see ei ole ka suur ime, sest aktiivsete ID-kaardi kasutajate [need, kes kasutavad kaarti digiallkirja andmiseks või netis enda indentifitseerimiseks - toim] arv on ületanud 200 000,» sõnas Tarvi Martens sertifitseerimiskeskusest. «Jääb ainult imestada et kõik need 200 000 ei hääletanud internetis,» lisas ta.

Martensi sõnul lisandus kõige rohkem aktiivseid ID-kaardi kasutajaid 2007. aasta riigikogu valimiste ajal, kui 30 000 e-hääletajast oli 12 000 uued kasutajad.

Tänavu on ID-kaardi kasutajate arvu aidanud kasvatada nii valimised kui ka pankade otsus alandada koodikaartide kasutamisel limiiti. «Kahtlemata on pankade surve siin oma töö teinud ja see on isegi suurema kui valimised, sest valitakse ju korra paari aasta tagant, aga pangas käiakse iga nädal,» selgitas ta.

Martensi hinnangul mujal maailmas ID-kaartide areng selle tõttu kidubki, kuna pangad ei tule kaasa.

Praegu kasutab ligi veerand miljonit Eesti elanikku ID-kaarti oma identifitseerimiseks netis või digiallkirja andmiseks. Kolm aastat tagasi oli neid inimesi aga kõigest 25 000.

Martensi sõnul loodavad nad, et aasta lõpuks kasvab aktiivsete kasutajate arv 300 000-ni. «See kasv ei saa nii jätkuda, sest kusagil tulevad piirid ette ja kõik inimesed ei kasuta ka arvutit,» tõdes Martens.

Tema sõnul on nende eesmärk, et 80 protsenti täiskasvanud arvutikasutajatest kasutaks ka ID-kaarti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles