Päike sirab pilvitus suvetaevas, asfalt aurab maanteel, kärbsed sumisevad, linnud rõkkavad - käes on aasta kauneim aeg Eestimaal - jaanikuu viimane veerand.
22. juuni blogi: Haabjaga maantee voogudel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühtäkki hakkavad taamalt paistma tõrvik, lipud ning trobikond punastes särkides tegelasi, kes tunduvad midagi enda ees vedavat. Kostub torupillilugusid, laul, elevil naer ning kolksatused vastu maapinda. Selliselt liikus laulupeotuli eile Kuudekülast Viljandi järve suunas.
Selleks päevaks oli tuleteekond jõudnud murdepunkti, kus üks vesikond lõppes ja teine algas. Kui siiani oli sõit kulgenud Viljandi järve suunas vastuvoolu, siis nüüd tuli laulupeotule hoidja, alles oma 10 päeva sünnipäeva tähistav haabjas Laulupeolatsõkõ Romi, kanda mööda maismaad Pärnu jõe vesikonda, kus teekond jätkub pärivoolu.
Teekonda alustati Sammuli talust Uusna külast, Tänassilma jõe äärest, kus lahke perenaine Ingrid Vinnal oli öösel võõrustanud tuletoojate haabjaid. Esialgu haarasid kaheksa tuletoojat meest 100 kg kaaluva haabja ritvade abil õlale. See aga osutus vaatamata meeste vaprusele füüsiliselt raskeks ning meeskonna kapten Sten Weidebaumi pilk muutus murelikuks. Just sel hetkel sõitis õuele bussitäis turskeid Viljandi Sangarite Seltsi jõumehi, kes viskasid nalja, et igaüks neist suudab eraldi 100 kg õlal kanda, mispeale tuleteekond võis muretult alata.
Tuletoojatele sai osaks suur au kui meiega ühines tulekandjana Teaduste Akadeemia laulja, lauluveteran Arved Tiigimäe, kes täpselt 40 aastat tagasi sedasama tõrvikut 1969. aastal Tallinnas juubeli laulupeotulel oli kandnud ning nüüd kui tuli tema kodukanti jõudis, taas sellega rongkäigu ees uhkelt marssis. Tuletoojate rongkäigus sammus ka meeskoori Akadeemiline Emajõgi liikme Ants Johansoni isa Juhan Johanson.
Haabjas maantee voogudel
Pärast Ärma jõe orgu ootas tuletoojaid tõus, mis pani tõsiselt proovile meeskonna jõuvarud. Künkal aga olid valmis pandud kalid ehk vineeripaku südamikud. Need olid saadud koorivend Ants Kippasto kaasabil Tarmekost ja kohale toimetatud Rait Woodi meeste poolt. Nõnda taasavastasid tuleteelised innovatsiooniaasta vaimust kantuna haabja edasikandmise iidse meetodi, laotades kalid sammupikkuste vahedega teele, milledel haabjat koormarihmade abil edasi veeti. Peagi selgus, et veeretamine ongi kõige lustlikum ning hõlpsam viis teekonna jätkamiseks, kus saavad ka kõik soovi korral käed külge panna. Soovime siinkohal vabandada kõikide autojuhtide ees, keda meie ettevõtmine eilsel päeval häirida võis.
Haabjas liikus kalidel edasi samasuguse graatsilisusega nagu kulgetaks veeteel. Nõnda võis eemaltvaatajatele jääda mulje, et oh imet haabjas sõidabki kuival maal. Teekonna jätkudes kujunesid välja nipid, kuidas kalidega kõige efektiivsem on toimetada: kalidest laoti haabja ette 25 meetri pikkune rada ning kali haabja alt vabanes, hiivasid tuleteeliste käed selle endale õlale ning kiirustasid haabjast mööda. Liikumine toimus paremalt ettepoole ja vasakult tahapoole, moodustades haabja ümber toimekate kali kandjate ringluse. Nõnda läbisid kalikandjad tegelikust teekonnast kaks korda rohkem kilomeetreid.
Kui tulekandjad nägid, et haabjas nii sujuvalt liigub, paluti laulupeotulele seltsiks ning hoidjaks tuleteeliste hulgas üks tore 6-aastane piiga Loore Karilaid.
Kalidega toimetamine oli kuuma ilmaga väsitav. Olime küll tuld toomas, kuid tuld takus ei olnud, mistõttu tegime korduvalt hingetõmbe peatusi, mille kestel musitseerisid Meelis Utt ansamblist Kontvõõras oma elukaaslase Pille Sihveriga ning torupillimängijad Sandra Sillamaa ja Kätlin Jaago. Pikem peatus tehti kuulsa Viiralti tamme juures, kus Viljandi linn kostitas tuletoojaid mõdu ning ahjusooja leivaga.
Innukad tuletervitajad
Tuleteelisi tulid taas tervitama vahvad Viljandimaa elanikud, sealhulgas Harri, kes peaaegu kogu teekonna ratastoolil kaasa sõitis. Teeääred saabusid lehvitama prouad, kes olid end laulupeo tule tervitamise auks vaatamata kõrvetavale päevale rahvariideisse ehtinud. Üks krapsakas daam, kääris käised ning ühines kalikandjate meeskonnaga.
Selliseid pealehakkajaid teeäärseid tervitajaid leidus laulupeotule maismaa matkal veel teisigi. Viljandi paadimees Peep Toberluts tuli särasilmil tuletoojatele vastu ja juhatas meid järve kaldale, mille ta oli laulupeo tule saabumise auks iseenda initsiatiivil puhtaks trimmerdanud ning raja sisse lükanud. Hiljem ristis Viljandi paadimees ka oma tuliuue, 3. korda vette saanud paadi eilse naiskoor Emajõe Laulikute tuletüdruku Maarika Pokineni järgi Maarikaks.
Viljandi abilinnapea Helle Aunap tervitas tuletoojaid suurejoonelise lubadusega «Järgmine kord kui tulega tulete, raiume siis selleks ajaks Tänassilma jõe niimoodi, et sealt saabki vabalt Viljandi järvele sõita!»
Kolme tule pidu
Viljandisse kogunes kolme tule ühinemist tervitama erakordselt palju pealtvaatajaid. Sõudjate ellingu paadisildki vajus raskuse tõttu korraks vee alla. Etteasted olid tõeliselt nauditavad ning ikka inspireeritud peagi kätte jõudvast laulu- ja tantsupeost.
Laulupeo tulega leegitseva tõrviku andis tuletoojate kapten Sten Weidebaum üle Tonio Tamrale, kes on Viljandi Kultuuriakadeemia haldusjuht ja Viljandi Muusikakooli direktor. Toniol on au kirjutada tantsupeo avalugu «Mere sünd», ta viipas üles Kirsimäelt paremal asuvale villale ning muheles: «Näed, seal mul need suured heliteosed sünnivad – vaatega merele.» Tonio on ka juba kogumas inspiratsiooni järgmise laulupeo ettevalmistamiseks.
Tantsupeo niidikesed juhatavad Viljandisse
«Tantsupidu on sel aastal eriti Viljandiga seotud,» sõnas Ivi Lillepuu, Viljandi haridus- ja kultuuriametist, kes ühtlasi oli ka eilse toreda rahvapeo üks peakorraldajatest. «Tantsupeo kaks saatelugu pärinevad Anu Taulilt, Kristjan Priksi lugu Tiit Kikase seades on üheks meestetantsuks, lisaks on ju Viljandiga seotud veel Viljandimaa kammerkoori dirigent Toomas Voll ning lastekooride üldjuht Aarne Saluveer. Mainimata ei saa jätta ka siitkandist pärinevat Jaan Tättet, kelle laulu järgi on samuti üks tantsulugu ning Vaike Rajastet, kes on tantsupeo ühe kategooria juht». Vaike Rajaste naerusuist ja kergejalgset tantsukollektiivi «Vabajalg» said eile nautida ka kõik ellingule kogunenud pealtvaatajad.
Tuletoojad tervitavad siinkohal ka 23. juunil Kihnus süüdatavat ning oma teed Tallinna poole alustavat tantsupeo tuld!
Laulupeo tule kirkam leek
Tuli lahkus eile Viljandist tuleteeliste kapten Sten Weidebaumi sõnadega: «Eriti hea meel oli mul täna selle üle, et sain tuua laulupeotule oma sünnilinna. Nüüd kui laulupeotulega on liitunud ka võidutuli, saame koos selle tule Viljandist veelgi võimsamana edasi viia. Kui need mehed omal ajal ei oleks oma vapraid tegusid teinud ei oleks meil praegu ilmselt selle lipu all võimalik seista.»
22. juuni tuleteekonda vahendasid Liisa Ingver ja Sten Weidebaum