Absoluudi lahkumine

Eero Epner
, dramaturg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olev Subbi oma kunagises, Pika jala torni ateljees. Aasta on 1977.
Olev Subbi oma kunagises, Pika jala torni ateljees. Aasta on 1977. Foto: Ülo Sepp

In memoriam. Olev Subbi 07.03.1930–19.08.2013

Kui püüdsin kord teha Olev Subbiga intervjuud, vastas ta vaid mõnele küsimusele, ülejäänute puhul lükkas ette aastakümned tagasi peetud vestluse ning palus vastused võtta sealt. «Ma ei ole midagi vahepeal ümber mõelnud,» ütles ta.

Kust täpselt tolle hoiaku juured pärit on, ei tea. Subbi ei olnud sentimentaalne kunstnik, ta hindas kõrgelt jahedust, lakoonilisust, liigsete sõnade mittetegemist, ja kuna ta ei olnud sentimentaalne, siis ei laskunud ka selgitustöö tegemiseks mälestustesse või mineviku heroiseerimisse. Ka 83-aastasena elas ta ainult tänasele päevale.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles