Laps pääses napilt asjatust antidepressandikuurist

Nils Niitra
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli kliinikumi lastepsühhiaatrite Anu Susi (vasakul) ja Inna Lindre sõnul peaks laste hingehädadega tegelema spetsialiseerunud lastepsühhiaatrid, mitte täiskasvanute psühhiaatrid, veel vähem perearstid.
Tartu Ülikooli kliinikumi lastepsühhiaatrite Anu Susi (vasakul) ja Inna Lindre sõnul peaks laste hingehädadega tegelema spetsialiseerunud lastepsühhiaatrid, mitte täiskasvanute psühhiaatrid, veel vähem perearstid. Foto: Anni Nöps

Kaheksa-aastase tüdruku koolitunnist WCsse küsimised päädisid käiguga psühhiaatri juurde ja antidepressandi ning sõltuvust tekitava rahusti Diazepami väljakirjutamisega. Kõigeks selleks piisas vaid paarikümneminutilisest visiidist.

«Ta on selline aktiivne ja püsimatu tüdruk,» ütleb vanaema, kes kasvatab suurema osa ajast last ise. «Klassijuhataja saatis aprillis e-kirja, milles palus kontrollida, miks laps nii tihti pissile küsib. Tema arvas, et äkki on põiega mingi probleem.» Kõik perearsti võetud proovid olid aga korras.

Üks vanaema tuttav arvas, et ehk on lapse WCsse küsimised seotud närvidega. Nii läkski vanaema perearsti soovitusel ühte erakliinikusse lastepsühhiaatri jutule. Kohapeal selgus aga, et lastepsühhiaatri juurde oli tehtud topeltregistreerimine. Selmet leppida kokku teine aeg, saadeti vanaema ja laps ühe täiskasvanute psühhiaatri juurde, kellel oli parajasti vaba hetk.

Postimees ei avalda ses loos ei lapse ega tema vanaema nime ega lapsele retsepte kirjutanud psühhiaatri isikut, sest see viiks lihtsalt sõna sõna vastu jageluseni. Võimatu oleks tagantjärele tõestada, kui kaua täpselt kestis visiit ja kes mida ütles, ent teistele lapsevanematele on oluline teada, kuidas nägi vestlust arstiga too vanaema.

«Kutsuti meid mõlemaid siis sisse ja vesteldi natuke,» räägib vanaema. «Oli kooli lõpp ja arst tundis muuhulgas huvi, mis hinded lapsel tunnistusel on. Ütlesin, et neljad-viied. Mainisin ka, et laps on püsimatu loomuga, tunnis ka hästi ei kuula ja õpetaja on temaga natuke hädas.»

Siis teatanud arst, et kirjutab välja rohud mõlemale. «Olin nii üllatunud, et miks siis mõlemale, miks ka minule?» ütleb vanaema. Seejuures on vanaema rõõmsameelne ning heatujulise ja töökana tunneb teda ka ümbritsev kogukond. Ka ei ole ta kuigi vana.

Seesugune esmane vastuvõtt peaks hea tava kohaselt kestma umbes tunni. Vanaema väidab aga, et ravimid kirjutati välja kõigest kümmekond minutit kestnud visiidi tulemusena, kasseerides selle eest 25 eurot. Hiljem kinnitab vanaema veel kord, et visiit ei kestnud kohe päris kindlasti üle 20 minuti.

Psühhiaater kirjutas muuhulgas lapsele mõeldud ravimi vanaema nimele, ent haigekassa pressiesindaja kinnitusel ei tohi niimoodi teha. «Ta isegi ei küsinud lapse isikukoodi, vaid kirjutas kõik kolm ravimit minu isikukoodile,» lausub vanaema. «Läksin siis apteeki ja apteeker oli segaduses – need on ju antidepressandid ja tema ei teadnudki, kumb siis määrati lapsele ja kumb minule.» Niisiis vorpis psühhiaater digiretsepti, milles olid kirjas antidepressandid Noritren ja Escitalopram ning Diazepami-nimeline rahusti. Seda rahustit, kanget ja sõltuvust tekitavat kraami, kasutatakse muuhulgas narkomaanide ärajäämanähtude ning ärevushäirete raviks.

Vanaemale oli siiski visiidist meelde jäänud, et Noritreni tuleks anda lapsele. «Apteeker küsis minult: «Oi, need teile määratud antidepressandid on sellised, et kas teil esineb suitsiidimõtteid?» Ütlesin siis, et ei-ei-ei – mul pole kunagi olnud sellist mõtet!» meenutab vanaema. Diazepami otstarve jäigi talle segaseks, ent vanaema hinnangul määras arst selle tõenäoliselt lapsele.

Pikemalt loe Postimees Plussist või Postimehe paberlehest!

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles