Lasnamäe kustutas registrist ligi 20 000 inimese andmed

Lasnamäe

FOTO: Andres Haabu

Lasnamäe linnaosa valitsus täitis andmekaitse inspektsiooni ettekirjutuse ja kustutas rahvastikuregistrist saadud 19 708 inimese andmed, siseministeerium edaspidi otsepostituseks enam nimelisi kontaktandmeid välja ei anna.

Mullu väljastati linnaosale rahvastikuregistrist 19 708 täisealise Eestis elava välismaalase andmed: nimi, vanus ja aadress. Inspektsioon tegi ettekirjutuse rahvastikuregistrist saadud andmed kustutada ning nüüd teatas linnaosa, et täitis ettekirjutuse.

Inspektsioon ei luba ühelgi ametiasutusel säilitada suuri isikuandmete massiive tähtajatult üldsõnalisel ettekäändel.
Rahvastikuregistrist saadud isikuandmetest kasutas linnaosa vaid kolmandikku – nende alusel saadeti kutse linnaosa teabepäevale 6000 inimesele.
 
Teabepäevadel täitsid lisaankeedi 320 inimest, kes soovisid tulla pakutud täienduskoolitustele. Koolituse korraldamiseks ettenähtud kontaktandmete kustutamist inspektsioon ei nõudnud.
 
Rahvastikuregistrist saadud nimelisi kontaktandmeid soovis linnaosa aga tähtajatult säilitada. Põhjenduseks toodi, et täiskasvanute koolitamine on pidev tegevus. Samas ühtki uut konkreetset tegevust inspektsioonile nimetada ei osatud.
 
Inspektsioon ei luba ühelgi ametiasutusel säilitada suuri isikuandmete massiive tähtajatult üldsõnalisel ettekäändel. See vananeb kiiresti ja selle tähtajatu säilitamine kujutab endast seadusega keelatud rahvastikuregistri dubleerimist. Sellise dubleerimise lõpetamiseks on inspektsioon korduvalt läbi viinud järelevalveid üle Eesti.
 
Oma elanikele täienduskoolituse korraldamine on omavalitsuste seaduslik õigus. Omavalitsusel on alati õigus saada seaduslikeks ülesanneteks rahvastikuregistri viimast seisu kajastavaid vajalikke andmeid. See õigus on ka Lasnamäe linnaosavalitsusel. Antud juhul kasutas linnaosa kogutud andmehulka inspektsioonile teadaolevalt vaid ühe korra ja sedagi kolmandiku ulatuses.
 
Rahvastikuregistrist on võimalik isikuandmeid tellida kindlate valimite põhjal – näiteks piirkonna, vanuse, soo, kodakondsuse, perekonnaseisu jm põhjal. Tavaliselt tehakse seda ärilise reklaami saatmiseks. Rahvastikuregistrist väljastatakse sellisel juhul valimisse kuuluvad aadressandmed ilma nimedeta. Igaühel on õigus piirata enda andmete sellist väljastamist, teatades sellest registrile.
 
Sama menetluse raames tegi inspektsioon ettepaneku siseministeeriumile väljastada edaspidi rangelt nii äriliseks kui ka mitteäriliseks otsepostituseks üksnes nimedeta aadressandmeid. Ministeerium teatas oma nõustumisest.
 
Tagasi üles