Erakordselt kiuslik linateos annab vaatajale vastu näppe.
Kas on elu pärast puhkust?
Maailmas on vähe asju, mis oleksid kurnavamad kui puhkus. Eriti kui jõudeaeg veedetakse mõnes eksootilises riigis, kus piirid kipuvad hägustuma ning tagasi argipäeva jõudes tuleb eneseväärikusest ja harmooniast alles jäänud viimased tükid kuidagi kokku korjata. Kui üldse midagi päästa annab.
Tänavuse Sundance’i filmifestivali avafilm, Austraalia psühholoogiline põnevusdraama «Soovin, et oleksid siin» uuribki, kuidas ühe käest ära läinud puhkuse tekitatud hävitustööst elusalt välja tulla. Siinkohal tuleb tõdeda, et märtsis Eesti meedias pisikese skandaali tekitanud Bali templis seksinud eestlastest abielupaar pääses isegi terve nahaga.
Filmis sõidavad neli austraallast töisest Sydneyst päikeselisse ja vabameelsesse Kambodža kuurorti. Tagasi jõuab neist vaid kolm. Ebalineaarselt kulgeva narratiivi kiuste suudab «Soovin ...» esimeseks kümneks minutiks siiski tekitada hirmu, et tegu on «Söö, palveta, armasta» stiilis puhkusefilmiga. Õnneks võtab peagi võimust pea kliiniliselt vaikne ja paranoiline õhkkond, mis kerib vaikselt pinget ja muudab Austraalia põneviku igati köitvaks vaatamiseks.
Tahtmata müsteeriumi rikkuda: «Soovin …» on erakordselt kiuslik film, tekitades huvi pealtnäha lihtsakoelise loo vastu ja viimastel minutitel uudishimust küüsi närivale vaatajale valusasti vastu näppe andes.
Tegu on lavastaja Kieran Darcy-Smithi esimese filmiga, mille stsenaariumi kirjutas ta ise koos oma naise ja ühe peaosalise Felicity Price’iga. Väga tugevad rollid teevad filmis kõik peaosatäitjad, lisaks Price’ile ja tema õde mängivale Teresa Palmerile tuleb eraldi esile tõsta ka «Suurest Gatsbyst» ja «Star Warsi» neljandast osast tuntud Joel Edgertoni.
Edgertoni roll süümepiinadest räsitud pereisana on äärmiselt usutav ja sümpaatne. Kohati lausa üks ühele Erki Noole nägu Edgerton on filmi keskne kuju, klassikaline näide peategelasest, kes kaasatakse sündmustikku tema enda initsiatiivita.
«Soovin …» kujutab Kambodžat üsnagi klišeeliselt ja stereotüüpselt, palju huvitavam on Austraalia argielu. Ühtlasi toimib Darcy-Smithi film ka vastumürgina puhkusereklaamidele, mis kutsuvad inimesi oma vaba aega veetma nii, nagu homset polekski. Võib-olla on vahel parem kodus istuda, kui tahad, et su kamin, mille simssi suveniirkujukestega kaunistada, üldse alles jääks.
Mõningasest antikliimaksist hoolimata on «Soovin …» igati väärt film, mida suve lõpus vaadata, et puhkuse tagaigatsemine liialt talumatuks ei muutuks. Samuti on Austraalias valminud põnevik tervitatav vaheldus USA thriller’itele – võimalusi novembrikuise Sydney suvevalguse imetlemiseks ei paku Eesti kinolinad sugugi tihti.
«Soovin, et oleksid siin»
«Wish You Were Here»