Fringe pakkus nii elavat kui surnud kunsti

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uues teatris ei pruugi olla isegi konkreetset lugu, oluliseks saab tunnetuslikkus ja mõjujõud. “Dändi” ja “Nobody’s home” on head näited sõnatust suhtlusest.
Uues teatris ei pruugi olla isegi konkreetset lugu, oluliseks saab tunnetuslikkus ja mõjujõud. “Dändi” ja “Nobody’s home” on head näited sõnatust suhtlusest. Foto: Haide Rannakivi

Augustikuist Pärnut kultuuriga täitnud Fringe festival suutis teatrisõpru üllatada. Esimest korda toimunud uue teatri festival “De facto” tõi suvelõpuhõngulisse Pärnusse hulgaliselt mitmekülgset ja hoopis teist laadi teatrit kui see, mida Endla laval harjutud nägema.

Publik meelitati klassikalisest teatrihoonest välja, olgu siis Uuel tänaval asuvasse 16. sajandist pärit auväärsesse, kuid kõledasse hoonesse või suisa kesklinna tänavatele. Festivali eesmärk oli pakkuda alternatiivset kunsti.

Uus teater ei kätke enamasti ideaali pakkuda midagi täiesti uut ja enneolematut, sest teatris on harva võimalik luua midagi sellist, mida tehtud ei ole. Seepärast toimib „uus teater“ siinkohal mõistena, viidates vajadusele vastanduda klassikalisele, traditsioonilisele teatrile. Tegelikult on see mõiste olnud kasutusel juba 1960ndate eksperimentaalsusest alates.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles