Haridusministeerium: vene koolide õppestiil on autoritaarsem

Helen Mihelson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narva eesti gümnaasiumi hoones peaksid uue plaani järgi 2014. aasta 1. septembril õppima asuma vaid põhikooliõpilased, mõlema kooli gümnasistid aga selle kõrval paiknevas vanalinna gümnaasiumi hoones.
Narva eesti gümnaasiumi hoones peaksid uue plaani järgi 2014. aasta 1. septembril õppima asuma vaid põhikooliõpilased, mõlema kooli gümnasistid aga selle kõrval paiknevas vanalinna gümnaasiumi hoones. Foto: Irina Tokareva

Vene õppekeelega koolides kasutatakse eesti koolidega võrreldes autoritaarsemaid õppemeetodeid ning loovuse ja analüüsivõime arendamisele pööratakse liialt vähe tähelepanu, tõdes haridusministeeriumi ametnik.

Ka riigieksamid ja PISA uuringud näitavad, et parimaid tulemusi saavutavad Eestis kõigepealt eesti lapsed, siis venekeelsed lapsed eestikeelsetes koolides ja neist on maha jäänud venekeelsete koolide õpilased, ütles ministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar ERRi raadiouudistele.

«Vene kooli õpilaste õpimotivatsioon on madalam ja vene õppekeelega koolides pööratakse märksa rohkem tähelepanu distsipliinile, selle autoritaarsele õpetamisele,» jätkas Käosaar.

Sama meelt on ka Narva Eesti gümnaasiumi direktor Uta Kroon-Assafrei, kelle sõnul põhinevad vene koolid rohkem autoritaarsetele meetoditele: siin on ülesanne, teeme ära; meil on küsimus, vastame ära.

Tallinna ülikooli doktorandi Kristina Lindemanni värskest lõputööst selgus, et vene noored saavad eestikeelsetes koolides õppides võõrast keele- ja kultuuriruumist hoolimata PISA matemaatikatestis paremaid tulemusi kui venekeelsetes koolides õppijad.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles