Herilasest sai tänavu haruldus

Martin Pau
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellel eelmisel suvel tabatud fotol imevad kolm vapsikut ja kolm kärbest vana tammepuu mahla.
Sellel eelmisel suvel tabatud fotol imevad kolm vapsikut ja kolm kärbest vana tammepuu mahla. Foto: Urmas Tartes

Maaülikooli teadlane Marika Mänd saab sel suvel siseneda oma maamajja rahulikult eesuksest. Muidu augustis ikka ümber läidetud valgusti parvelnud vapsikud ei anna tänavu üldse näole.

«Talu on vanade puude all ja seal on vapsikutele sobilikke pesakohti,» kirjeldas Mänd. «Augustis, kui vapsikute pered hakkavad lagunema, on tavaliselt õhtul tuld süüdates kohe parv vapsikuid üleval. Vahel on asi olnud nii hull, et oleme hiilinud majja tagauksest. Sel aastal ei tulnud mitte ühtegi.»

Mänd püüdis meenutada, kus ta tänavu üldse on herilasi näinud, olgu siis suurimaid ühiselulisi herilasi vapsikuid või nende väiksemaid sugulasi. «See oli eelmisel nädalal Pärnus Port Arturi juures – nad ründasid autot. Veel imestasin, kas oli maas midagi magusat või milles asi,» kirjeldas ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles