Maanteeamet: Tallinna-Tartu maanteed arendame etappide kaupa
29. august 2013, 15:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maanteeamet ei ole teinud arvutusi, kui palju läheks maksma kogu Tallinna-Tartu maantee neljarajaliseks ehitamine, sest teed arendatakse etappide kaupa.
Arvutusi, kui palju läheks maksma kogu Tallinna-Tartu maantee neljarajaliseks ehitamine, ei ole maanteeamet teinud, sest see pole lihtsalt üldse päevakorralgi. «Maanteeamet tegeleb praegu oma planeerimisprotsessis teistsuguste suurte väljakutsetega, milleks on kogu teedevõrgu säilitamine,» ütles maanteeameti peadirektori asetäitja ehituse ja arengu alal Kaupo Sirk Postimehele.
«Praegu on maanteeamet planeerinud Tartu maantee etapiviisilist arendamist, kuid reaalsed plaanid sõltuvad uue teehoiukava rahastamise võimalustest ning sellest, kui suures osas eraldatakse raha järgmise perioodi EL struktuurfondidest,» märkis Sirk.
Küsimusele, kas Tallinna-Tartu maantee ehituseks saab kasutada Euroopa Liidu raha, vastas Sirk: «Kõik EL struktuurfondide projektid peavad olema tasuvad. Maanteeamet on kindel, et projekteeritav Kose-Võõbu lõik seda on – sest see teelõik lüheneb ca 5 km.»
Arendamisel tulevad kõne alla peale neljarajalise maantee ka muud variandid. «Teede arengukavas kuni 2030. aastani planeerime lõigud, mis vajavad liiklusohutuse seisukohast kõige kiiremini liikluse ohutumaks ja sujuvamaks muutmist, reaalsest rahalistest võimalustest lähtuvalt. 2+2 või 2+1 lahendus selgub eelprojekti koostamise käigus, mille järgi maanteeamet valib välja kõige tasuvama variandi. Ja lõplik otsus sõltub ikkagi valitsuskoalitsiooni programmist,» märkis Sirk.
Teehoiu raha väheneb
Sirk rõhutas, et maanteeamet peab arvestama teedevõrgu arendamisel sellega, et Eesti on aastaks 2020 ilmselt sarnases olukorras nagu suur osa Euroopa riike praegu: «Tehtud on väga palju suuri investeeringuid, aga selle kõrval on tee hoolde- ja säilituskulud jäänud samale tasemele. Seetõttu on liiga vähe investeeritud remondi erisugustesse meetmetesse; näiteks kõik teed ja sillad, mis on vanemad kui 15 aastat, vajavad suuremahuliste remontide planeerimist,» selgitas ta.
Valmis tuleb olla ka selleks, et pärast 2020. aastat võib tekkida olukord, kui EL struktuurfondide raha enam ei eraldata, elektri- ja hübriidautod liiguvad teedel kütuseaktsiisi maksmata ning kütuseaktsiisi kasutamine võib väheneda ka seoses rahavastiku vähenemisega.
«Selles olukorras on maanteameti eesmärk pakkuda välja uusi võimalike sõidukite maksustamise variante ja keskenduda juba praegu peamiselt teede säilitamisse, vältimaks Euroopa riikidest praegugi tuttavaid probleeme,» märkis Sirk.
«Riikide rahalised võimalused vähenevad, aga remondivajadus suureneb iga päev. Eesti on pidanud sellise optimeerimisülesandega tegelema juba aastaid. Usume, et saame hakkama ka edaspidi,» kinnitas maanteeameti peadirektori asetäitja.