Jaak Aaviksoo: alasti gümnaasiumi algus

Haridusminister Jaak Aaviksoo. Foto: Heiki Rebane/BNS

Erinevalt Vana-Kreekast ei tule tänapäeva gümnasistidel riideid seljast heita ja «ihuliste harjutustega» tegeleda. Küll aga tuleb kõigil gümnaasiumidel endil «alasti», ilma põhikoolita, vastastikku jõudu ja vaimu katsudes tõestada oma elujõudu, kirjutab haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo.

Enam kui paari tuhande aasta eest oli gymnasion (γυμνάσιον) «ihuliste harjutuste» koht, kus valmistuti näitama oma kehalisi ja vaimseid võimeid avalikul jõukatsumisel. Gümnaasiumile andis nime asjaolu, et vastavaid harjutusi sooritati alasti – gymnazo (γυμνάζω). Siit sissejuhatav järeldus: ka koolid muutuvad ajas.

Tänases ilmas on gümnaasium (high school, lukio etc) eelkõige akadeemiline kõrgem kool, mis järgneb üldiselt kohustuslikuks tehtud põhikoolile ja eelneb ülikoolile. Ajaloo keerdkäigud on meie tegelikkuses ja teadvuses teinud gümnaasiumist (varem keskkoolist) nn täistsükli- või torukooli, kuhu minnakse esimesel koolipäeval ja kust «astutakse ellu» 12 aastat hiljem pärast küpsuseksameid. Kõik, mis jääb väljapoole – eraldi toimivad põhi- ja algkoolid ning kutseõppeasutused –, on justkui lisandused või ripatsid, mis on mõeldud neile, kes gümnaasiumidesse ei pääse. Arusaamine, et nii ei saa, küpses kaua, ent nüüd on otsused tehtud ning äsja alustanud iseseisvad riigigümnaasiumid Viljandis, Haapsalus ja Jõgeval saavad eelseisvatel aastatel kindlasti lisa. Teerajajaks oli loomulikult 15 aasta eest alustanud Hugo Treffneri gümnaasium, kes on tõestanud klassikalise gümnaasiumi elujõudu.