USA senati väliskomisjon ei soovi, et Ühendriigid kasutaksid Süüria võimalikul sõjalisel ründamisel maavägesid.
USA ei pruugi Süüria võimalikul ründamisel kasutada maavägesid
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
4. september 2013, 08:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väliskomisjon koostas eile eelnõukavandi, milles kiidetakse heaks küll Süüria sõjaline ründamine, kuid ei soovitata maavägede kasutamist. Dokumendi kohaselt tohib sõjaline operatsioon kesta kuni 60 päeva, kuid seda saab Kongressi loal pikendada kuni 90 päevani, vahendas Reuters.
Väliskomisjon peaks eelnõukavandi üle hääletama lähiajal ning seejärel peab selle heaks kiitma ka senat, kus enamuses on vabariiklased.
Asjatundjate sõnul on eelnõukavandis välja toodud ründamise tingimused karmimad, kui president Barack Obama oleks lootnud.
Enne dokumendi avalikustamist pidas USA välisminister John Kerry senati väliskomisjonis kõne, milles rõhutas, et Obama ei soovi Ühendriike sõtta viia.
«Ta palub ainult võimu, et teha selgeks ja veenda, et Ühendriigid mõtlevad, mida ütlevad,» märkis Kerry, kelle sõnul lubaks tegevusetus ka teistel riikidel end massihävitusrelvadega varustada.
Kerry avaldas alguses toetust ka maavägede kaasamisele, märkides, et ta ei soovi piirata presidendi käsutuses olevaid vahendeid. Kui aga Kerryle hakati maavägede kasutamise kohta senatis küsimusi esitama, võttis ta oma sõnad tagasi. Kerry selgitas, et ta lihtsalt mõtles valju häälega.
«Ameeriklaste saapad ei astu Süüria pinnale,» teatas Kerry siis ning lisas, et Süüria vastu suunatud võimalikku sõjalisse operatsiooni ei kaasata maavägesid.
Meedia andmetel ei soovinud Kerry, et väliskomisjon rünnaku suhtes liiga palju piire seab, sest USA üksustel peab olema liikumisruumi, kui Süürias näiteks uus keemiarünnak toimub.
USA kaitseministri Chuck Hageli sõnul võib Ühendriikide julgeolek ohtu sattuda, kui USA ei suuda Süüriale sõjaliselt näidata, et keemiarelva kasutamine ei ole lubatud.
«Tegutsemisest keeldumine õõnestaks Ameerika teisi julgeolekukohustusi, kaasa arvatud presidendi kohustust takistada Iraanil tuumarelva omandamist,» märkis Hagel eile.
Obama teatas läinud nädala laupäeval, et USA-l on tõendid Süüria valitsuse korraldatud keemiarünnakust ning ta on otsustanud anda Süüriale sõjalise löögi, ent soovib sellele ka Kongressi toetust. Kongress peaks selle üle hääletama 9. septembril, kuid pole võimatu, et rahvaesindajad kutsutakse erakorralisele istungile juba varem.
Vaatamata Kongressi otsusele jääb Obamale siiski õigus rünnak korraldada ka juhul, kui demokraatide kontrollitavast senatist ja vabariiklaste enamusega esindajatekojast koosnev parlament seda heaks ei kiida.
Damaskus on keemiarünnaku korraldamist eitanud, süüdistades selles terroristlikke mässulisi.
Väidetavat keemiarünnakut uurivad ka ÜRO keemiarelvaeksperdid, kelle lõppraporti valmimine võib aega võtta kuni kolm nädalat.