Riigikogu õiguskomisjoni esimees ning IRLi üks juhtpoliitikuid Ken-Marti Vaher nimetas presidendi tänast otsust jätta välja kuulutamata niinimetatud mässueelnõu arusaamatuks ja kahetsusväärseks.
Vaher: presidendi otsus on arusaamatu ja kahetsusväärne
1. juuli 2009, 15:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See eelnõu valmis suure hulga ekspertide ja praktikute koostöös,» märkis Vaher. «Presidendi otsus on täiesti arusaamatu ja kahetsusväärne.» Ta lisas, et eelnõu, mis muudab karistusseadustikku ja veel mitmet seadust, pole vastuolus põhiseadusega.
Vaheri sõnul on praegune karistusseadustiku riigivastaste kuritegude ja süütegude peatükk ebapiisav ning seda näitas nii pronksöö järel toimunud kohtuprotsessid kui ka Hermann Simmi juhtum. Ta lisas, et esimesel juhul oli probleemne massiliste korratuste organiseerimise paragrahvi tõlgendamine, siis Simmi juhtum näitas, et karistuse ülemmäär riigireetmise korral on ebapiisav.
«Parlamendi ja õiguskomisjoni eesmärk oli väga selge - lihvida riigivastaste kuritegude peatükk nii täiuslikuks kui võimalik ja võtsime selleks eeskuju teistest riikidest,» lausus Vaher, kes ka ise koos oma erakonnakaaslase Urmas Reinsaluga tegi vabariigi valitsuse algatatud seaduseelnõusse ridamisi muutmisettepanekuid.
Tema sõnul on väga kahetsusväärne, et riigikogu peab eelnõuga sügisel uuesti tegelema hakkama.
Vaheri hinnangul on vale väita justkui seadusemuudatused ohustaksid rahulike koosolekute korraldajaid ja piiraksid sõnavabadust ning seaduseelnõu taoline tõlgendamine on absurdne.
«Selline lähenemine moonutab täielikult selle seaduse mõtet, nii lähendes on võimalik kogu karistusseadustiku suhtes öelda, et seatakse ohtu üks või teine,» lisas ta. «Meie eesmärk oli sõnavabadust maksimaalselt kaitsta ja teiselt poolt kaitsta meie riigi alustugesid, iseseisvust ja sõltumatust.»
Kui riigikogu kiidab sügisel eelnõu uuesti heaks ning president sellega ikka päri pole, ei saa riigipea seda enam parlamenti uuesti tagasi saata vaid peab seaduseelnõu muutmiseks pöörduma riigikohtusse.