Laulu- ja tantsupeo kaunistusi ehivad vaid eestimaised lilled

, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti riigi juubeliaasta puhul kasutatakse vaid kohalikke lilli.
Eesti riigi juubeliaasta puhul kasutatakse vaid kohalikke lilli. Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees

Selleaastase laulu- ja tantsupeo üritustel kaunistustena kasutatavate ja jagatavate lillede eest vastutab Rikets Hulgi OÜ, kes valmistab peo tarvis 136 kimpu, mis kõik koosnevad ainult kodumaistest õitest.


Rikets peab valmistama 90 väikest käsikimpu ja ülejäänu moodustavad poolemeetrise läbimõõduga tänukimbud.

«Ülesanne on tõepoolest vastutusrikas ning mahukas, sest valmistada tuleb ligi 140 kimpu, millest ligi 90 on väiksemat sorti, ent tihedad, ülejäänud aga suured tänukimbud,» rääkis Rikets Hulgi OÜ turundusspetsialist Peep Käiss.

«Suured kimbud on pool meetrit kõrged ning ka sama laiad. Kimpudes on kasutatud rukkililli, karikakraid, ruikkipäid, punast ristikut ning muid Eestis kasvavaid lilli. Väiksed kimbud on samuti vaid kohalikest Eestimaale omastest metsa- ja põllulilledest ning on tavalise käsikimbu suurusega,» lisas Käiss.

Kõik see nõuab Käissi sõnul suurt pingutust ja teotahet, kuid rahva suursündmust silmas pidades ei tule midagi vähemat kõne allagi. Näiteks peab ligi kaheksa meetrini küündiva rongkäigu ees sõitvat hobuvankrit kaunistava linavaniku jaoks vajamineva heina niitma vahetult enne selle valmistamist.

Lillede maksumus ei ole Käissi sõnul veel selgunud, kuna arvud on veel kokku löömata.

Asjaosalised Riketsis kinnitavad, et kõik saab tehtud plaanipäraselt ja aegsasti. «Kogu pidu saab olema uhke ning väärikas, selle nimel teeme suurt tööd,» sõnas Riketsi Viru keskuse poe juhataja Ülle Niinemets.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles