Aseri presidendidünastia sai teoks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Üleeilsed Aserbaidžaani presidendivalimised andsid ametlikel andmetel oodatud tulemuse - riigi uus president on senise riigipea Heidar Alijevi poeg Ilham.

Valimiskomisjoni kinnitusel pooldas valimas käinud umbes neljast viiendikust hääleõiguslikust kodanikust ligikaudu 80 protsenti Ilham Alijevit. Tema tugevaim vastaskandidaat, üheteistkümne aasta eest parlamendi spiikrina kuu aega presidendi kohuseid täitnud Isa Gambar kogus veidi alla 13 protsendi häältest.

Rahvusvahelised vaatlejad nentisid ametlikult, et valimised kulgesid üldiselt suurte rikkumisteta, kuid jäid ometi kaugele tõelisest demokraatiast, seda ennekõike eelnenud, selgelt ühe kandidaadi kasuks kallutatud valimiskampaania tõttu. Eravestlustes olid paljud vaatlejad aga märksa kriitilisemad.

Lõpmatult rikkumisi

«Ma lõpetasin üldse rikkumiste registreerimise, sest neid oli nii palju,» kinnitas uudisteagentuurile Associated Press enam kui 30 valimisjaoskonda külastanud OSCE vaatleja, Ukraina riikluse ja demokraatia instituudi juht Ivan Lozovii, loetledes rikkumiste seas korduvhääletamist, sedelite võltsimist ja häältelugemise varjamist vaatlejate eest.

Siiski oli peale Gambari enda vähe neid, kes uskusid, et opositsiooniliste rahvuslaste mussavatistide partei juht ka tegelikult rahva enamiku poolehoiu pälvis.

Oma 82-aastaselt, praegu Ameerika Ühendriikides arstide hoole all elu eest võitlevalt isalt võimu üle võttev Ilham Alijev oli oma võidus juba ette kindel. «Aserbaidžaani rahvas on teinud oma valiku jätkuvuse ja stabiilsuse kasuks,» kinnitas ta nädal enne valimisi, süüdistades samas Gambari ja ülejäänud kuut kandidaati soovis kiskuda riik «kaosesse ja anarhiasse».

Päris ilma kaose ja anarhiata ei möödunud siiski ka valimised. Vene telekanal NTV näitas kaadreid miilitsa ja eriüksuslaste tegutsemisest mussavatistide peakorteri juures, kus ametlikel andmetel tegutsesid «rahurikkujad».

Kokkupõrked Bakuus jätkusid ka eile päeval. Erinevatel andmetel on vähemalt paarkümmend inimest, aga usutavasti isegi rohkem, vigastada saanud. Viimased uudised kinnitasid ka vähemalt ühe inimese surmasaamist.

Presidendiks tõusnud Ilham Alijevil tuleb nüüd tõestada, et ta suudab olla oma isa väärikas järglane ja endise Nõukogude Liidu aladel tekkinud esimese dünastia esindajana õigustada maad arendades oma nime - Ilham tähendab vaimupuhangut, innustust.

Valimiste eel antud lubaduste kohaselt on vastsel presidendil kavas luua viie aastaga 60 000 uut töökohta ning lahendada kümnete tuhandete Mägi-Karabahhi konfliktis peavarjuta jäänud inimeste majutusprobleem.

Kommentaatorite arvamust mööda võib Ilham Alijevil nende lubaduste täitmine ka õnnestuda, kui ta suudab tagada riigis stabiilsuse. Viimane ei huvita mitte ainult asereid ja maa juhtkonda, vaid ka mitmeid suuremaid jõude, kuivõrd Aserbaidžaan valdab nii ise märkimisväärseid naftavarusid kui ka teenib vahelüli osa Kesk-Aasia hiiglaslike naftavarude jõudmisel Läände.

Aasta pärast isa 1993. aastal ette võetud riigipööret riikliku naftakompanii asepresidendiks tõusnud Ilham Alijevil tuleb aga kommentaatorite arvamust mööda väga tõsiselt arvestada ka rahva elatustaseme tõstmisega - optimistlikel hinnangutel elab maa umbes kaheksast miljonist elanikust allpool vaesusepiiri «ainult» kolmveerand -, sest vastasel juhul võib süvenev sotsiaalne lõhe tuua kaasa plahvatusohtlikke pingeid.

Lembus kasiinode vastu

Mitmed kommentaatorid on aga noore Alijevi võimed kahtluse alla seadnud. «Märkimisväärne on see, et tema isa puhul ei tekkinud kellelgi selliseid kahtlusigi,» kirjutas internetiajakirja The Asia Times julgeolekuanalüütik Stephen Blank, seda hoolimata sellest, et «tema isa muutis maa korruptsiooni musternäidiseks».

Muu hulgas olevat just poja hasartmängulembus sundinud Heidar Alijevit keelustama 1998. aastal maal kasiinod (vähemalt ametlikult tegutseb praegu Aserbaidžaani ainus kasiino Bakuus Hyatti hotellis).

Uus president Ilham Alijev

Sündinud 24. detsembril 1961

1982 lõpetas Moskva rahvusvaheliste suhete instituudi, ajalookandidaat

1994 sai Aserbaidžaani riikliku naftakompanii asepresidendiks

1995. aastast parlamendi liige

4. augustist 2003 peaminister; kaks päeva hiljem asetas peaministri kohused oma asetäitjale (seadus ei luba töötaval peaministril presidendiks kandideerida)

Abielus (abikaasa Mehriban juhib muu hulgas riigi võimlemisföderatsiooni), kaks tütart ja poeg

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles