Ärgem kiirustagem leppega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Eesti Mittetulun- dusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL) kirjutas alla ühiskondliku kokkuleppe memorandumile, eeldasime protsessi ja lepet, mille käigus erinevad osapooled - erakonnad, ettevõtjad, vabaühendused, teadusasutused jne - lepivad omavahel kokku, millised peaksid Eesti riigis olema otsuste tegemise mudel ja osalusdemokraatia mehhanismid.
Nüüd on EMSLi nõukogu otsustanud, et praeguseks koostatud leppele EMSL alla ei kirjuta.
Taastada usk
Aga lepet on vaja. Viimastel aastatel kodanikelt poliitika kujundamiseks ja otsuste tegemiseks mandaadi saanud erakonnad ei ole olnud suutelised äratama usaldust ega kindlustunnet.
Seepärast vajamegi süsteemi, lepet, mis ühelt poolt taastaks kodanike usu oma esindusdemokraatlikesse institutsioonidesse, teiselt poolt looks selged kanalid teadlaste, ettevõtjate ja teiste huvigruppide kaasamiseks ning ühtlustaks erinevaid valdkondi ja vajadusi lahendada püüdvaid strateegiaid, hindaks nende võimalikku mõju ning analüüsiks nende tagajärgi. See on kodanikuühiskond, mis saaks toimida teadmusühiskonna osana.
Saime aru, et just nendel põhjustel ongi vaja kokku leppida - et otsustamine ei oleks paari inimese ettevõtmine ning arengud oleks omavahel haakuvad ja hinnatavad. Tegime Ühiskondliku Leppe Sihtasutusele ka vastavad ettepanekud. Ainsana on arvestatud Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) rakendamist. Ülejäänud jäeti kõrvale.
Leppe esimene probleem ongi selles, et osalusest ja selle tagamisest pole leppes pea sõnakestki juttu.
Teiseks, lepet ei ole laiemalt arutatud, pole toimunud ümarlaudu, mis oleks tõestanud soovi ja oskust inimesi ja huvigruppe kaasata, meedias on lepe avaldatud alles paaril viimasel päeval. Osalusdemokraatia ei ole ainult formaalne võimalus arvamust avaldada, vaid sisuline protsess, mille puhul tuleb arvesse võtta ka huvigruppide enda valmisolek sisemiseks aruteluks.
Kolmandaks suureks probleemiks on nende teemade valik, millele tekstis keskendutakse. Need oleksid juba järgmiste (valdkondlike) lepete teemad. Seadmata kahtluse alla lapsi, haridust või majanduse arendamist, peame samavõrra olulisteks sotsiaalset turvalisust, maaelu, loodust, kultuuri jne.
See, et nendega hakatakse tegelema hiljem, paneb oma huvigruppe esindavad allakirjutajad totrasse olukorda. Kuidas saab näiteks kultuuriorganisatsioonide esindaja võtta endale kohustust arendada Eesti majandust või EMSL tõsta iivet?
Nõustun Siim Kallasega, et vastu pead hakkab saama valitsus (kellest iganes ta siis parasjagu ei koosne). Terve grupp allakirjutajaid aga saavad õiguse kritiseerida, kuid nende osalemine ja vastutuse võtmine on ikkagi lahtine.
Neljandaks ei arvesta lepe keskkonnaga. Loodushoid ja sellega seonduv on eraldi kokkuleppimise teema, kuid looduskeskkond ja säästlik areng on ühiskondliku leppe aluseks.
Mida hakkame peale oma laste, pensionäride, kultuuri, hariduse või maaeluga, kui me ise samal ajal hävitame oma tegevusega seda, mis tagab meie baasvajadused - õhu, vee ja puhta keskkonna. Looduskeskkond on meie võimaluste ja heaolu allikas, mitte inimene. Inimene saab seda ainult hoida või reostada.
Kes, kellega ja milles
Sõbrad, lepime kokku, milles me kokku leppima hakkame, töötame välja leppe, mis keskendub osalusdemokraatia mudelile raamistiku loomisele ehk nn raamleppe ning loome töögrupid valdkondlike lepete koostamiseks.
Miks peavad riigis olema selged konsulteerimisprotsessid, läbirääkimissüsteem ning vastutusega võimu teostamine ehk hea valitsemine? Sest riik ei ole mitte see, mida väike grupp otsustajaid endale teeb, vaid see, mida me kõik maha jätame.
Kordan: lepet on vaja, kuid sellist, mis tagab osaluse ja loob uue kultuuri erinevate osapoolte omavahelises suhtlemises.
Ärme ainult räägime mõistest nimega osalusdemokraatia, näitame, et meil ka mingisugunegi arusaam on, kuidas see töötama peaks. Sellisele leppele kirjutab EMSL, kes nende väärtuste eest seisab, kindlasti alla.