Kaitsevägi tellis Urmas Sisaskilt monumentaalse muusikateose

Urmas Sisask Foto: Postimees.ee

Kodanikupäeval, 26. novembril tuleb avalikule esmaettekandele suurejooneline muusikateos, oratoorium «Pro Patria», mis räägib Eesti meeste sõjateest läbi aastatuhandete.

Oratooriumi kirjutas kaitseväe tellimusel helilooja Urmas Sisask ühe omanäolisema isamaalise luule viljeleja Jaan Lõo (1872-1939) tekstile. Koorimeister on Hirvo Surva. Projektijuhina suurteose kavandamisel tegutses Peeter Saan, kes on kaitseväe orkestri peadirigent ja kaitses hiljuti ka muusikaakadeemias sõjaväemuusika-teemalist magistritööd.

40-minutilise teose esitavad kaitseväe orkester ja 200-liikmeline ühendkoor meeste- ja poistekooridest, solist on Pirjo Levandi. Oratooriumi kinnine maailma esiettekanne toimub kaitseväe ja Kaitseliidu 85. aastapäeva pidulikul kontserdil 16. novembril, kui teosest saavad osa riigi- ja sõjaväejuhid ning diplomaatiline korpus.

Avalik esmaettekanne on kodanikupäeval, 26. novembril Eesti sõjaväemuusika 85. aastapäevale pühendatud kontserdil. Saani sõnul on võimalik ka oratooriumi salvestamine ja plaadistamine, läbirääkimised käivad nii ETV kui Eesti Raadioga.

Ligi 100 000-kroonise eelarvega projekti suurimaks rahastajaks on kaitseväe orkester, lisaks kultuuriministeerium, rahvastikuministri büroo ja mõned eratoetajad.

Sisask: põnev töö!

Sisask ütles, et tal oli põnev kirjutada oma elu esimest suurteost puhkpilliorkestrile ja koorile. Seda eriti eestlasliku patriootliku teema pärast, mis oli Sisaski sõnul ilma pikemalt selgitamata talle vastuvõetav.

Kaitseväe orkestri tellimustöö oli konkreetse teemaga. Dirigent Saan rääkis heliloojale, et tulemus peab olema selline, mis on igale inimesele arusaadav ja nauditav.

«Minu jaoks peab teos alati olema mõjus,» selgitas helilooja. «Akademismi te «Pro Patrias» palju ei kuule. Näiteks festivalile NYYD teos kindlasti ei sobiks.»

Koos Saaniga valis Sisask lauludele tekste ja sobitasid omavahel eestlaste sõjaajalugu kirjeldavaid lõike. Sisaski sõnul tegid loomeprotsessi lihtsamaks hästi riimuvad tekstid ja konkreetne teema.

Peeter Saan selgitas, et oratooriumi tekstide ehk Jaan Lõo 1916. aastal ilmunud luulekogu juurde juhatas teda kirjandusteadlane Loone Ots.

Õnnelik lõpp

Vanade eesti jumalate ja meie ajalooga seonduv on helilooja väitel olnud talle viimasel ajal hästi südamelähedane teema, ehkki kõige enam tuntust on ta kogunud tähistaevast inspireeritud loominguga.

«Minu muusikas on üldse palju loitsu ja kordusi,» selgitas Urmas Sisask. «Asja tegi sel juhtumil mulle veidi lihtsamaks seegi, et kasutasin stiliseeritud runoviise ja teemasid oma varasematest teostest. See on heakõlaline, positiivse hõnguga ja harmooniline teos, kus on nii pastoraalseid loodusekirjeldusi kui ka viis ägedat lahingustseeni. Lõpp on õnnelik ja pidulik, sest üldises mõttes oleme ju meie, eestlased, võitjad - me oleme suutnud püsima jääda.»

Sisask on varemgi kirjutanud muusikat sõjateemal. Tema «Reekviem» orkestrile, koorile ja solistidele oli pühendatud Vabadussõjas langenutele.

Kaitseväe orkestri juhi Saani sõnul oli Sisask muistse vabadussõja teemat kajastama loomulik valik, kuna esiteks pole Eestis kuigi palju heliloojaid, kes saaksid hästi hakkama sellise suurvormiga ja teiseks sobis tema selge ja tonaalne helikeel.

Tulemus on Saani sõnul üle ootuste hea, just selline heroiline suursugune ja inimlikult soe, nagu ta lootis. Samuti on Sisask leidnud muusikas efektseid lahendusi.