Tallinna ringkonnakohus arutab teisipäeval ametikuriteo eest vangi mõistetud Hüvitusfondi endise juhi Andres Männarti erikaebust otsusele, millega keelduti tema vanglakaristuse asendamisest üldkasuliku tööga.
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hüvitusfondi eksjuht tahab ühiskonnale kasulik olla väljaspool vanglat
27. oktoober 2003, 17:54
Hüvitusfondi eksjuht tahab ühiskonnale kasulik olla väljaspool vanglat
Männart ei nõustunud Tallinna linnakohtu 3. oktoobri määrusega mitte asendada talle määratud kaheaastast reaalset vanglakaristust üldkasuliku tööga ning esitas erikaebuse ringkonnakohtusse.
Linnakohus leidis, et Männart mõisteti süüdi karistusseadustiku kehtimise ajal ja kohtul oli meest juba süüdi mõistes võimalik talle määrata karistusena üldkasulik töö.
Nii ringkonna- kui ka riigikohus kergendasid Männarti karistust, kuid pidasid vajalikuks määrata talle siiski karistuseks reaalselt ärakandmisele kuuluv vangistus.
Karistuse asendamine üldkasuliku tööga otsustatakse kohtupraktikas kriminaalasja kohtulikul menetlemisel, mitte pärast kohtuotsuse jõustumist.
Männarti advokaadid Raul Ainla ja Aleksander Glikman kinnitasid enne linnakohtus, et Männartil oleks võimalik teha sanitaritööd Tallinna diakooniahaiglas ja olla tegevuses Kaarli koguduses.
Prokurör Laura Feldmanis vaidles Männarti karistuse asendamisele vastu ning leidis, et mees peab kolmes kohtuinstantsis jõusse jäänud vanglakaristuse ära kandma.
Juunis jättis riigikohus Männarti kassatsioonkaebuse rahuldamata, kuid vähendas talle algselt mõistetud kahe aasta ja kuue kuu pikkust vanglakaristust kuue kuu võrra.
Peale karistuse lühendamise vähendas riigikohus ka Männartilt Hüvitusfondi kasuks välja mõistetud 22.488.710-kroonise tsiviilhagi 8.300.000 kroonini.
Tallinna linnakohus mõistis Männarti eelmise aasta lõpus ametiseisundi kuritarvitamise eest üheks aastaks vangi ning mõistis talt fondi kasuks välja 8,3 miljonit krooni.
Tallinna ringkonnakohus tühistas veebruaris linnakohtu otsuse ja määras Männartile omakorda kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vanglakaristuse ning mõistis talt Hüvitusfondi kasuks välja ligi 22,5 miljonit krooni.
Keskkriminaalpolitsei süüdistuse järgi kasutas Männart Hüvitusfondi juhatuse liikme ja rahandusosakonna juhina ära oma ametiseisundit ning tekitas maksuvaba firmaga tehtud tehingutega fondile kahju ligi 22,5 miljonit krooni.