Pool aastat pärast Ühendriikide presidendi George W. Bushi Iraagi sõja lõppakordiks peetavat kõnet on USA Iraagi-poliitika ummikusse jooksmas
Allatulistatud USA kopteris hukkus 15 sõdurit
Neli Eesti kaitseväelast sai Bagdadis haavata
Sõjajärgne Iraak nõuab iga päev üha uusi ohvreid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järsult on tugevnenud relvastatud vastupanu, kriitikat paiskab välja isegi marionetlik Iraagi valitsusnõukogu, kasvab rahulolematus taastamistööde käiguga - ja mis aasta pärast ees seisvaid USA presidendivalimisi silmas pidades vahest kõige olulisem: ka ameeriklased pole enam kuigi veendunud, et Iraagis aetakse õiget asja.
Eilsest kujunes Ühendriikide vägedele pärast Bagdadi hõivamisega aprilli alguses lõppenud aktiivse sõjategevuse perioodi kõige mustem päev, kui raketitabamuses alla kukkunud kopteris hukkus viisteist ja sai viga 21 puhkusele suunduvat sõdurit.
Laokil rakettrelvad
Täpsed asjaolud, kuidas USA teenekas transpordikopter Chinook eile hommikul umbes 60 kilomeetrit Bagdadist kagu pool alla kukkus, jäid siiski mõnevõrra segaseks.
Kohalike elanike teatel olevat kopterit tabanud kaks raketti, Ameerika sõjaväeesindajad olid väljaütlemistes ettevaatlikumad, nimetades süüdlaseks «tundmatut relva».
Ühendriikide sõjaväeametnikud on varemgi viidanud ohule, mida võivad kujutada pärast Saddam Husseini reþiimi langemist iraaklaste, eriti aga endise reþiimi sümpatiseerijate käes olevad rakettrelvad. Seni ei ole neid siiski kuigi agaralt kasutatud: eilne vahejuhtum oli alles kolmas kopterikaotus.
See ja veel mitmed rünnakud nii USA kui nende liitlaste Iraagis korda tagavate vägede vastu järgnesid suhteliselt vaiksele laupäevale. Aga just laupäevale oli põranda alla surutud endine võimupartei Baath väidetavalt kavandanud niinimetatud vastupanupäeva.
Nii või teisiti olid eilsed rünnakud kulminatsiooniks seitsmele päevale, mida USA okupatsioonivõimude juht Paul Bremer oli juba päev varem jõudnud nimetada «karmiks nädalaks»: seda alustas koordineeritud suitsiidirünnak Punase Risti vastu, milles hukkus 40 inimest, järgnesid mitmed ohvriterohked rünnakud Iraagi politseijaoskondade vastu.
Eriti just politsei vastu suunatud rünnakud tekitasid rahulolematust isegi Ühendriikide egiidi all tegutsevas Iraagi valitsusnõukogus, mille liikmed nõudsid nõukogule suuremat sõnaõigust maa valitsemisse puutuvates asjades.
Tüli türklaste pärast
Bremer seda möödunud nädalal lubaski, lisades, et ühtlasi kiirendatakse Iraagi politseijõudude loomist. Üks ideid, kuidas korrakaitsejõude kiiremini tugevdada, on ka suve hakul laiali saadetud Iraagi armee vähemalt osaline taastamine.
Lisaks ebastabiilsusele on Iraagi valitsusnõukogu tõsiselt ärevile ajanud ameeriklaste soov kaasata Iraagis tegutsevate rahvusvaheliste jõudude hulka Türgi väed. Türgi parlament kiitis vägede saatmise Iraaki heaks juba peaaegu kuu aega tagasi, kuid valitsusnõukogu ning ennekõike Iraagi põhjaosas elavad kurdid on sellisele mõttele järsult vastu seisnud.
Iraagi valitsusnõukogu kriitikast enam muudab USA administratsiooni - mida aasta pärast ootab ees presidendivalimiste kadalipp - rahutuks asjaolu, et isegi ameeriklaste seas on hakanud nii sõja eel kui veel suvel kõrgena püsinud toetus Iraagi-poliitikale kahanema.
Telekanali ABC ja ajalehe The Washington Post läbi viidud küsitlus näitas, et esimest korda on toetus president Bushi Iraagi-poliitikale langenud alla 50 protsendi: selle kiitis heaks vaid 47, vastu oli aga 51 protsenti küsitletutest.
Kuigi 54 protsenti arvas endiselt, et sõda tasus sõdimist, oli tervelt 62 protsenti arvamusel, et ameeriklaste järjekindlalt kasvavad kaotused on vastuvõetamatud.
Kaotuste osas tähendaski lõppenud nädal teatud rajajoone ületamist: kui nii-öelda sõjaperioodil sai ameeriklasi surma 114, siis viimasel nädalal see arv ületati ja praeguseks on pärast sõjaperioodi hukkunute arv juba 130 ringis.
Täna aga avaldab ajakiri Newsweek põhjaliku ülevaate sellest, kuidas ja kuhu on kulunud need miljardid dollarid, mida Ameerika maksumaksjate taskust on suunatud Iraagi taastamistöödesse.
Äärmiselt kriitilises ülevaates toob ajakiri näiteks Iraagi koolid: kui Washington on uhkusega teatanud, et maal on taastatud 1595 koolimaja, siis Newsweeki ajakirjanikud külastasid neist viit ja leidsid, et uhkuseks pole Washingtonil palju põhjust.
Tõsi, hooned on päris korras, ainult et tahvleid, pinke ega õpikuid lihtsalt ei ole. Mitmel pool on äärmise kiiruga tehtud töö tõttu koolimajades vedelema jäetud ehitusprahti, kohati aga on tähtaja kukkudes lihtsalt töö pooleli jäetud.
Kui lisada siia muud raskused, näiteks elektrisüsteemi vaevaline taastamine («aga Saddam taastas 1991. aastal elektrivõrgu kolme kuuga»), on ajakirja hinnangul mõistetav, miks Iraagis tõstab pead rahulolematus.
Newsweeki põhilöök on siiski ennekõike suunatud USA administratsiooni vastu, mis on taastamislepingute sõlmimisel ja ülesehitustööde haldamisel kui mitte otseselt sõbramehepoliitika sohu mattunud, siis vähemalt võimaldanud ettevõtjatel hiiglaslikke vahendeid üsna vastutusvabalt kulutada.