Putin võrdsustas vene vähemuste olukorra Tšetšeenias ja Baltikumis

Euroopa Liidu ja Venemaa neljapäevane tippkohtumine Roomas taandus taas detailidele, mille osas erimeelsused ELi ja Venemaa osas jäävad fundamentaalseiks ning mis omakorda toonitavad probleeme suhetes laiemalt, vahendas Raadio Vaba Euroopa.   

Kohtumisejärgsel pressikonverentsil tõstatus oodatult Jukose probleem, samuti Tšetšeenia oma, kusjuures viimasega seondus mõnevõrra üllatuslikult ka venekeelse vähemuse olukord Eestis ja Lätis. 

Euroopa Liidu ja Venemaa suhted on jõudnud huvitavasse faasi. Mõlemal poolel on selge soov arendada omavahelist «strateegilist partnerlust». Ehk mitte kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ega ka Euroopa Komisjon ei ole päris sama jäägitult optimistlikud kui Itaalia peaminister Silvio Berlusconi, kes soovib Venemaale vastu tulla praktiliselt kõiges.

Venemaa vaevalt, et võtab tõsiselt Berlusconi ülevoolavat sõbralikkust, teades, et see asendub Itaalia lahkumisega Euroopa Liidu eesistuja kohalt aasta lõpus skeptilisema suhtumisega. President Valdimir Putin on Euroopa Liidus leidnud aga hoopis tõsisema nõrkuse. Kui jutul partnerlusest ja jagatud väärtustest on tõsi taga, osutab Putin, on tegemist kahe teraga noaga.

Neljapäeval demonstreeris Venemaa ilmekalt, kuidas selline nuga lõikab. Ühe Euroopa Liidu allika ütlusel vastas Venemaa ühenduse nõudmisele kajastada ühises deklaratsioonis olukorda Tšetšeenias, et see on võimalik, aga vaid siis, kui samas deklaratsioonis kritiseeritakse vene vähemuste kohtlemist Eestis ja Lätis. Euroopa Liit sellist tingimust ei aktsepteerinud ning viide Tšetšeeniale jäi välja.

Eesti välisministeeriumi pressiesindaja Ehtel Halliste ütles RVEle, et Eesti jaoks ei ole Tšetšeenia ja venekeelsete vähemuste teemal Balti riikides mingit reaalset seost. Ta lisas, et sama seisukohta on korduvalt väljendanud Euroopa Komisjon. Sama kinnitasid RVEle täna taas Euroopa Liidu ametnikud.