Sel nädalal juhtus see, mida Poolas olid paljud kartnud juba kuid Iraagis sai surma esimene Poola sõjaväelane. Ohvitseri hukkumine on vallandanud Poolas Iraagi missiooni kohta seinast seina käiva arvamustulva.
Poolakaid ehmatas ohvitseri langemine Iraagis
9. november 2003, 11:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neljapäeva hommikul osalesid Poola sõjaväelased Bagdadi lähedal Ameerika tsoonis Camp Dogwoodis toimunud Iraagi tsiviilkaitseüksuse ametisseastumise tseremoonial.
Poola kindrali Marek Ojrzanowski sõnul avati tagasiteel Poola sõjaväe neljast sõidukist koosnenud kolonni pihta tuli:
Umbes 40 kilomeetri kaugusel Karbalast põhjas tulistati meie konvoid tee vasakult poolt seni tundmata isikute poolt. Selle laskmise käigus sai üks meie ohvitseridest otsetabamuse kaela.
Haavata saanud major Hieronym Kupczyk toimetati küll kiiresti meedikute hoole alla, aga 44-aastast ohvitseri ei õnnestunud päästa. Kindral Ojrzanowski arvates oli ohvitseri langemine suuresti pime juhus, sest tulistati ligi 200 meetri kauguselt. Ent nagu Poola eelmine kaitseminister Marek Komorowski ütles, tuleb sõtta minnes arvestada ka langenutega.
Esimese Poola sõjaväelase langemine Iraagi missioonil on vallandanud Poola poliitikute arvamusavalduste laine. Kõige tulisemalt on sõna võtnud rahvuslik-konservatiivse Poola Perede Liiga saadikud, kes on algusest peale vastustanud Poola osalemist Iraagi rahuvalvemissioonis. Zygmunt Wrzodaki arvates kannab ohvrite eest vastutust president Aleksander Kwasniewski, kes rahva ja parlamendiga nõu pidamata võttis vastu otsuse väed Iraaki saata.
Poola Talurahvapartei saadik Janusz Wojchiechowski meelest on nüüd aeg revideerida arvamust, et poolakad võetakse Iraagis vastu avasüli, sest nad ehitasid seal paarkümmend aastat tagasi maanteid ja sildu.
Poola president Aleksander Kwasniewski ütles, et Poola ohvitseri langemine pole mitte üksnes tema poliitilise karjääri, vaid kogu tema elu kõige kurvem sündmus. Viimase avalduse puhul olid Kwasniewski poliitilised vastased varmad küsima, miks pole tema jaoks kurvim sündmus poola kaevurite tapmine eriüksuslaste poolt pärast sõjaseisukorra kehtestamist, või 11. septembri terrorirünnak, kus samuti mitu poolakat hukkus.