Londoni kohus otsustas eile mitte anda Venemaale välja Tshetsheenia eriesindajat Ahmed Zakajevit, kelle vastu Moskva oli esitanud 13 süüdistust, sealhulgas banditismis, mõrvas ja inimröövis.
Venemaa jääb Zakajevist ilma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ringkonnakohtunik Timothy Workman sõnas Bow Streeti rahukohtus oma otsust ette lugedes, et Zakajevi väljaandmine oleks ebaõiglane ja ängistav. Ta osutas kohtus ära kuulatud tunnistajatele, kellest üks oli sõnanud, et tshetsheene piinatakse alati, teine aga kinnitanud, et Zakajevi vastu süüdistuste leidmiseks oli teda piinatud.
Pääses piinapingist
«Olen jõudnud vältimatule järeldusele, et kui võimud on valmis kasutama tunnistajate piinamist, siis valitseb oluline risk, et ka mister Zakajev võib langeda piinamise ohvriks,» sõnas Workman.
Võib-olla suurima tagasilöögina Moskvale leidis Workman, et süüdistused Zakajevi vastu on üldse valesti esitatud. Kohtuniku hinnangul ei ole Venemaa tegevus Tshetsheenias kvalifitseeritav terrorismivastaseks operatsiooniks, vaid siseriiklikuks konfliktiks, kodusõjaks, mistõttu ei saa ka Zakajevit pidada bandiidiks ning tema kohta tuleb kohaldada pigem sõjapidamist reguleerivaid Genfi konventsioone.
Lisaks leidis Workman, et kuivõrd juba aastatetaguste tegude kohta esitas Moskva süüdistused alles pärast peaaegu täpselt aasta tagasi aset leidnud pantvangikriisi Moskvas, pole ilmselgelt tegemist kriminaal- asjaga, vaid poliitilise kampaaniaga.
Zakajevi vaenamine algas aasta eest, kui kokku sattusid tema osavõtul Taanis peetav suur ja rahvusvahelist tähelepanu köitnud Tshetsheenia-teemaline kongress ning veelgi enam rahvusvahelist kõlapinda leidnud pantvangi-draama Moskvas.
Venemaa palvel pidasid Taani võimud toona Zakajevi kinni, kuid Moskva ei suutnud oma esialgse väite kohta, nagu oleks Zakajev seotud äsjase terroriaktiga, ametlikku süüdistust koostada ning Kopenhaagen vabastas lõpuks tshetsheeni vahi alt.
Venemaa viha
Londonisse lennanult ootas aga Tshetsheenia presidendi Aslan Mashadovi eriesindajat Lääne-Euroopas taas ees vahistamine. Tõsi, Suurbritannias ei pidanud ta aega veetma arestikambris - tema eest tasus kopsaka kautsjoni maailmakuulus briti näitlejanna ja muu ühiskondliku tegevuse hulgas ka Tshetsheenia iseseisvusele pühendunud Vanessa Redgrave.
Venemaa reageeris Londoni kohtu otsusele eile mõistetavalt valuliselt, nimetades seda järjekordseks näiteks topelt-standardite kohta.
Kõige teravam oli Venemaa presidendi nõunik Sergei Jastrembski, kes sõnas, et «Bri- ti õigusemõistmisel on üsna veider ja, ütleme otse, väga valikuline arusaam õiglusest».
Jastrembski väitel ei kajasta kohtuotsus mitte ainult külma sõja õhustikule iseloomulikke topeltstandardite kasutamist, vaid kujutab endast lausa katset õigustada terrorismi.
Prokuratuur andis mõista, et võib kohtuotsuse edasi kaevata.
Vene telekanali NTV korrespondendi hinnangul on küll võimalik, et britid võtavad Venemaa peaprokuratuuri vastavat soovi kuulda, kuid ta kahtles, et see tegelikult siiski teoks saab - liiga väike on võimalus saavutada edu ning edasiprotsessimine tähendaks aina suuremaid kulusid briti maksumaksjatele.