Analüüs: Meeste viljakust mõjutavad eluviis ja saastatus

Foto: Postimees.ee

Eesti meeste terviseprobleemid mõjutavad sündimust ja seega rahvastikuprotsesse, kinnitab meestearst Margus Punab.

Valimisloosung lubas meile Euroopast rohkem seksikaid mehi. Ei tea, kuidas on lugu seksikusega, kuid viljakaid mehi on lähiajal vaatamata ka meil üha süvenevatele probleemidele suurem tõenäosus leida siiski Eestist.

Euroopa üheks tõsisemaks mureks on saamas meeste tervis. Erinevalt Eestist, kus probleemiks on meeste liigvarane surm, on Euroopa murelapseks hoopis meeste kiiresti langev viljakus.

1992. aastal avaldas Taani töögrupp professor Skakkebaeki juhtimisel uurimuse, mis näitas meeste viljakuse enam kui kahekordset langust viimase viiekümne aasta jooksul.

Järgnesid uuringud mitmetes Euroopa keskustes, mis kinnitasid esmaseid kahtlusi ja näitasid esialgsest isegi märksa kiiremat meeste viljakuse langust. Nii vähenes meeste sugurakkude arv Pariisis ja Edinburghis viimase paarikümne aasta jooksul umbes kaks protsenti aastas.

Meeste viljakuse langus on seni kinnitust leidnud vaid arenenud riikides, Aafrikas ja Aasias pole muutusi veel veenvalt kinnitada suudetud.

Lisaks viljakuse langusele on kõigis arenenud riikides, ka Eestis, viimase 40 aasta jooksul kolm-neli korda sagenenud haigestumine munandivähki, samuti on kahekordistunud munandi laskumishäirete ja peeniseanomaaliate esinemissagedus.

Tempokas langus

Kuigi senine sugurakkude keskmise arvu langus 120 miljonilt 60 miljonile milliliitri sperma kohta mõjutab laste sündi veel vähe, siis sama tempokas languse jätkumine võib juba lähema paarikümne aasta järel viia väga tõsise rahvastikukriisini.

Kui langustendentsi ei suudeta murda, pole juba käesoleva sajandi keskpaigaks pool valgetest Euroopa meestest enam võimelised loomulikul teel, ilma laboratoorse vahelesegamiseta lapsi saama.

Väga teravalt on ähvardavat ohtu tajutud ka Euroopa Liidu terviseuuringute eest vastutavates ametites. Alates 1994. aastast on alustatud kümneid uuringuid kaardistamaks meeste viljakuse seisundit üle Euroopa ja leidmaks võimalikke kahjustavaid tegureid.

Eesti meestearstid on üleeuroopalisse uuringuvõrku kaasatud alates 1997. aastast. Samaaegselt teiste Põhjamaadega uurisime siis kahe aasta jooksul 330 eesti noormehe viljakusnäitajaid ja üldtervislikku seisundit.

Läbi sai uuritud mitmete Tartu ja Valga koolide viimaste klasside noormehed. Samuti uurisime ajateenijaid Tartus ja Narva-Jõesuus.

Esmased tulemused olid Eesti jaoks küllaltki rõõmustavad. Selgus, et geograafiliselt ja kultuuriliselt sarnases Balti mere regioonis on meeste viljakus erinev. Eesti noormeeste viljakus ületas mitme uuritud parameetri alusel seni Euroopas ainsa püsivalt hea meeste viljakuse kantsina püsinud Soome meeste oma.

Samas ilmnesid Eestis mitmed tõsised, eelkõige noorukite androloogilise abi puudumisest tingitud probleemid.

Võrreldes teiste keskustega põdesid meie noormehed palju enam mitmeid varjatult kulgevaid tõsiseid meeste tervisehäireid, nagu munandikoti veenilaiend ja sugutrakti põletikud. Enam kui viis protsenti poisse jõudis meheikka sisuliselt juba viljatuna.

Enamikul juhtudel oli põhjuseks õigeaegselt ravimata jäänud haigused. Leidsime mitu varases arengujärgus munandivähki.

Asjaolu, et vähemalt kümnendik laskumata munanditega sündinud poisse olid meheikka jõudes ikka ravimata, viitas tõsistele puudujääkidele poiste füüsilise arengu jälgimisel esimestel eluaastatel.

Naiste probleemid

Põhjala regiooni meeste viljakusnäitajate kaardistamise kõrval leidsime, et oluliselt määrab tulevase mehe viljakuse ema terviseseisund ja eluviisid raseduse ajal.

Selgus, et meestel, kelle emad raseduse ajal suitsetasid, oli viljakus madalam kui raseduse ajal mittesuitsetanud emade poegadel.

Oluline oli ka leid, et kõige suurem oli suitsetamise mõju just raseduse algperioodil, kus naine ei pruukinud oma rasedusest teadlik olla ja polnud seetõttu ka veel suitsetamisest loobunud.

Naiste suitsetamine on pikka aega olnud suureks probleemiks Taanis. Viimaste aastate uuringud näitavad, et ka Eestis on noorte naiste suitsetamisest saamas järjest tõsisem probleem.

Kahjuks pole tänaseks meeste viljakuse languse ja regionaalsete eripärade põhjused veel selged. Kõik uurijad on veendunud, et üheks oluliseks põhjuseks on viimase sajandi jooksul oluliselt muutunud eluviis, teiseks teguriks peetakse keskkonna saastatust.

Nii on esmaste uuringute alusel välja pakutud hüpotees, et meeste viljakuse languse üheks põhjuseks võivad olla keskkonda kuhjuvad sünteetilised naissuguhormoonid ja ka nende sarnaselt toimivad keemilised ained, mis naise organismis mõjutavad meessoost loote arengut ja mehe organismis häirivad hormonaalse regulatsiooni kontrollmehhanisme.

Sel suvel alustasime noorte meeste viljakuse uuringu uut ja täiustatud etappi. Lähema aasta jooksul on planeeritud uurida vähemalt kuutsada eesti noormeest.

Sama uuringu raames toimuvad meeste viljakuse uuringud ka Kopenhaagenis, Turus, Riias, Kaunases ning mitmetes Ameerika Ühendriikide ja Jaapani linnades.

Kümned koordineeritult tegutsevad keskused üle Euroopa tegelevad samaaegselt meeste viljakust mõjutavate keskkonnamõjude analüüsiga.

Eestile on uues uuringus määratud oluline roll. Erinevalt teistest keskustest uurime siin üheaegselt eesti ja vene rahvusest noormehi.

Loodame väga, et ühest piirkonnast kahe rahvuse kaasamine aitab meil selgitada, kas ülalkirjeldatud muutused meeste viljakuses on seotud enam geneetiliste või siis hoopis geograafiliste erinevustega regioonide vahel.

Konkreetne uuring

Läbiviidav uuring koosneb neljast etapist, kus esimeses toimub noormeeste läbivaatus ja kehalise arengu hindamine, teises osas täidab uuritav mahuka küsimustiku terviseseisundi ja selle riskifaktorite hindamiseks, kolmandas tehakse spermaanalüüs ja neljandas hormoonuuringud.

Kõik uuringu läbinud saavad teada oma viljakusnäitajad ja võimalikud terviseriskid. Uuring on rangelt vabatahtlik. Täieliku uuringu läbinud meestele kompenseeritakse osavõtuga seotud kulud.

Kõikide läbiviidavate uuringute puhul on osavõtjatele tagatud täielik konfidentsiaalsus. Uuringutulemusi saab osavõtjaga seostada vaid uuringu eest vastutav arst.

Uuringu esimestel kuudel selgus alaägedate ja enamasti oluliste vaevusteta kulgevate sugutrakti põletike ootamatult ulatuslik levik noorte eesti meeste hulgas.

Selle probleemi lahendamiseks koostasime koostöös Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituudiga eraldi projekti varjatult kulgevate eesnäärmepõletike põhjuste väljaselgitamiseks.

Eesnäärmepõletik on just külma ja niiske kliimaga maade probleem. Lõuna-Euroopas on prostatiit peaaegu tundmatu haigus.

Samas näiteks Soomes põeb eesnäärmepõletikku vähemalt 14 protsenti meestest. Eestis on sugutrakti krooniline põletik üheks tähtsamaks meeste viljatuse põhjuseks, mille leiame enam kui 20 protsendil viljatuse tõttu uuringule pöördunud meestel.

Haiguse varases perioodis on ravi tulemused väga head, mitu aastat kestnud haiguse puhul muutub ravi aga järjest keerukamaks ja vähemtõhusaks.

Viimaste aastate uuringud seostavad ravimata jäänud eesnäärmepõletikku üha enam hilisemas eas areneva eesnäärme pahaloomulise kasvajaga.

Samuti on prostatiit osutunud üheks olulisemaks meeste seksuaalhäirete põhjuseks Eestis.

Vananev eesti mees

Noorte meeste kõrval on rahvusvaheliste uuringute tähelepanu all ka eesti mehe vananemine.

Kaheksas keskuses üle Euroopa, nende hulgas ka Tartus, toimub 40-79-aastaste meeste terviseuuring ja selle muutuste jälgimine järgneva viie aasta ja eeldatavalt ka pikema ajaperioodi jooksul.

Kahte käigusolevat uuringut seob omavahel asjaolu, et ka vananemise uuringu üheks tähtsamaks eesmärgiks on vaadelda suguhormoonide taseme muutuste mõju mehe tervisele ja vananemisprotsessile.

Suguhormoonide tase ja laiemalt reproduktiivne tervis on üheks tähtsamaks mehe tervise nurgakiviks, mõjutades oluliselt mehe elu kvaliteeti sünnist kuni surmani.