Ukraina valitsus tahab kontrolli interneti üle

Hiljuti Ukraina parlamendile esitatud seaduseelnõu on kriitikute arvates järjekordne kinnitus selle kohta, et valitsus tahab internetti oma kontrolli alla saada. Siiani on just internetiväljaannetes ilmunud valitsuse suhtes kõige kriitilisemad artiklid, lähenemas on aga valimised.

Möödunud nädalal Ukraina parlamendis esimese lugemise läbinud seaduseelnõu keelustab internetis ja mujal igasuguse materjali avaldamise, mis propageerib terrorismi, riigikukutamist või pornograafiat ja mis diskrimineerib või kahjustab inimese reputatsiooni.

Seaduseelnõu jõudis parlamenti kuu aega pärast seda, kui kohus otsustas, et kontroll interneti üle tuleb Ukrainas võtta ära erafirmalt Hostmaster ning anda see üle julgeolekuteenistuste ja riikliku sidekomitee baasil moodustatud ametkonnale.

Internet on üks viimaseid sõltumatu informatsiooni saamise allikaid, mis Ukrainas üldse järele on jäänud ning just seal on viimase kolme aasta sees ilmunud president Leonid Kutšma valitsust kõige enam kahjustavad paljastused.

Kõige menukama opositsioonilise internetiväljaande «Ukrainskaja Pravda» asetoimetaja Serhei Lõštšenko arvab, et valitsuse eesmärk on neutraliseerida internetimeedia enne järgmisel aastal toimuvaid presidendivalimisi. Eriti laia tõlgendamisruumi pakub tema sõnul paragrahv, mis puudutab kellegi reputatsiooni kahjustamist.

«Eelnõu sõnastus on väga ebakonkreetne. Seepärast, kui keegi tahab, võib ta näiteks öelda, et Kutšma endise ihukaitsja Melnitšenko artikkel kahjustab president Kutšma reputatsiooni ning seega võib meie vastu rakendada seadusega kehtestatud sanktsioone,» rääkis Lõštšenko.

Ukrainas tegutseva sõltumatu mõttekoja Riikluse ja Demokraatia Instituudi direktor Ivan Lozovõi ei kahtle, et valitsus tahab kontrolli interneti üle, et oma kriitikuid vaigistada.

«Ilma kahtluseta kujutab see endast ohtu sõnavabadusele ja demokraatiale Ukrainas, sest esiteks tuleb arvestada, et Ukraina julgeolekuteenistused ei pea seadusest kinni. Sellepärast – kui paotada julgeolekule kasvõi veidikegi ust ja lasta neil internetiga tegeleda, siis tähendab see, et nad hakkavad tegema, mida iganes tahavad,» hoiatas Lozovõi.

Ta lisas, et ka praegune seadus võimaldab julgeolekul hankida kohtult luba interneti või telefoniside jälgimiseks, kui nad näitavad, et on piisavalt alust kahtlustusteks, et neid sidevahendeid kasutavad terroristid või kurjategijad.

Lozovõi on kindel, et terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemine on uue seaduse vajalikkuse põhjendamisel ainult ettekääne.