Raport: HIV levib Balti riikides alarmeeriva kiirusega

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

HI-viirus ja AIDS levivad kõige kiiremini kahes maailma piirkonnas – Aafrikas ja Ida-Euroopas, väidab teisipäeval avalikustatud ÜRO Aidsi-programmi UNAIDS värske raport, vahendab Raadio Vaba Euroopa.

UNAIDS-i hinnangul kannab maailmas HI-viirust 40 miljonit inimest, neist viis miljonit on nakatunud tänavu. Kõige kõrgem on AIDS-i levik Aafrikas – ainuüksi Lõuna-Aafrika Vabariigis elab 5,3 miljonit HI-viiruse kandjat.

Kuid UNAIDS-i värske raporti andmetel kinnitab AIDS Aafrika kõrval jõudsalt kanda ka Ida-Euroopas ning Hiinas, Indias ja Indoneesias. Ida-Euroopa kõige ohustatumateks maadeks nimetab ülevaade Venemaa ja Ukraina kõrval Balti riike. Nii Lätis, Leedus kui Eestis on viimastel aastatel HI-viiruse levik plahvatuslikult kasvanud.

Näiteks Eestis registreeriti veel 4 aastat tagasi, aastal 1999 vaid 9 HI-viiruse kandjat. Kuid aasta hiljem, aastal 2000, pandi neid kirja juba 40 korda rohkem – 390. Ning 2001. aasta tõi taas kolmekordse kasvu – siis registreeriti juba 1474 uut juhtumit.

Praeguseks elab Eestis juba kolm ja pool tuhat HIV-kandjat. AIDS-i haigestunud on seni neist vaid käputäis, sest peiteaeg võib ulatuda paarist aastast kümneni. Kuid Riigikogu AIDS-i probleemkomisjoni aseesimehe Nelli Kalikova sõnul polegi enam massilise haigestumiseni palju aega jäänud.

«Paari aasta pärast oleme silmitsi üsna massilise noorte inimeste suremusega,» prognoosis Kalikova. «Ja kuna me ei ole riik, kes laseb inimestel surra aia ääres või kraavis, siis nad satuvad haiglatesse, reanimatsiooni, intensiivravisse. See kõik on väga suur koormus meditsiinile ja kõik ainult sellepärast, et omal ajal ei raatsitud anda väikest raha ennetuseks.»

Seni Eestis registreeritud HIV-kandjatest moodustavad põhilise osa mehed, naisi on vaid veerand. Eriti palju leitakse HIV-kandjaid vanglatest: tänavu registreeritud 777 viirusekandjast 236 on kinnipeetavad.

«Need inimesed on valdavalt tulnud juba vangi nakkusega,» ütles Kalikova. «Narkomaani elu muutub lihtsalt kriminaalseks juba esimesest päevast peale, kui ta hakkab narkootikumi tarbima. Ta vajab iga päev 500-2000 krooni - kust seda saada? Isegi riigikogulase palgast ei jätkuks selleks. Ainus võimalus on kriminaalne tee - vargused, röövimised, narkokaubitsemine ja oma keha müümine ning seepärast nad vangi satuvadki.»

Kuid samas võib Kalikova kinnitusel HIV levida ka vanglas tätoveerimise ja narkootikumide tarbimise teel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles