Mõni aeg tagasi kirjutas Tartu Postimees, et Tartumaal jätkub nii tööd kui ka leiba. Mõni päev tagasi kinnitas abilinnapea Sven Illing: «Linna tulud kasvavad ligi 70 miljonit krooni üksikisiku tulumaksust, sest Tartus on rohkem elanikke ja nende palgad suuremad. Tartus tahetakse elada ja töötada, tööpuudus on siin Eesti väikseim.» (TPM, 24.11.03.)
Maksureform paneb Tartu põdema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõsi, tööpuudus on Eesti väikseim, ent keegi pole eriti uurinud, miks.
Nagu sedagi, miks tartumaalaste keskmine palk on maakondade võrdluses juba «auhinnalisel» kolmandal kohal ja igavese teise koht loovutati järvamaalastele. Või mille arvel «kasvab» tegelikult eelarve tulumaksurida.
Sotsialistlik tööjõuturg
Tartu erilist staatust on rõhutatud läbi aegade. Tööjõuturul teeb Tartu eriliseks eelarveliste töökohtade suur, Eesti keskmisest pea kaks korda suurem osakaal.
Lähtudes era- ja eelarvelise sektori töökohtade vahekorrast, on Tartu üks sotsialistlikumaid omavalitsusi Eestis.
Pole kahtlust, et tööjõuturu niisugune proportsioon on kujunenud väidetavalt ettevõtjate huve esindava Reformierakonna võimuperioodil ja kaasabil.
Samas pole selles midagi imelikku, sest avaliku sektori palgad ei võimalda eriti säästmist ja lähevad otsemat teed tarbimisse. Nii suunatakse riigi raha Tartus lihtsalt ettevõtja taskusse, maksude kaudu on see ka linnale kasulik.
Kevadel sõlmitud koalitsioonileping võib aga selle soodsa rahapumba muuta linna arengu suurimaks piduriks.
Järgmisel, 2004. aastal ei juhtu veel midagi erakordset. Ainult tulumaksu «suur kasv» ei tule linnaeelarvesse mitte paranevast elujärjest, nagu väidab abilinnapea Illing, vaid omavalitsuste tulubaasi reformimisest.
Tartu oma üksikisiku tulumaksu «suure kasvuga» jääks Eesti 241 omavalitsuse pingereas kuhugi kolmanda saja algusesse (s.t tegelikult on see üks väikseimaid Eestis!), aga see on alles algus. 2004. ehk üleminekuaastal võidavad tulumaksuga rohkem need omavalitsused, kus inimeste palgad olid seni väiksemad.
Niisiis oleks õigem öelda, et tulumaksu väike kasv Tartus on märk möödunud heast elust, sest üksikisiku tulumaksu reform muudab alates 2005. aastast Tartu olukorda drastiliselt.
Vastavalt koalitsioonierakondade nägemusele konserveeritakse lähiaastatel eelarvelised palgad.
Tartus on kaks palka viiest eelarvelised, mis ületab pea kaks korda keskmist, ja nii tabab ka külmutamine Tartut topelt. Riigieelarvest sõltuvad aga kõik Tartu brändid: haridus, teadus, kultuur - ning vahedaim kirves riputatakse Tartu ühe suurima tööandja, meditsiini kohale.
Ähvardav ahelkülmumine
Maksureformiga lubatakse, et samast palganumbrist jääb inimesele rohkem raha kätte: tõuseb tulumaksuvaba miinimum ja väheneb üksikisiku tulumaks.
Teisalt tähendab see ka väiksemat tulumaksu laekumist riigieelarvesse ning külmutatud palkade juures ka sotsiaalmaksu arvestamist väiksemast summast. Riigieelarve saab veel kasvada teiste tulude arvelt, ent sotsiaalmaksu vähenemine tähendabki automaatselt haige- ja pensionikassa tulude vähenemist absoluutarvudes.
See omakorda tingib mitte meditsiini- ja sotsiaalvaldkonna eelarvete külmutamise, vaid kärpimise, mis meedikute suurt osakaalu arvestades annab Tartus märksa valusamini tunda kui mõnes haiglavabas linnas-vallas.
Omavalitsuste rahastamise uus kord võimendab riigieelarvest tuleva palgaraha külmutamist veelgi. Uue valemi järgi võidavad pärast üleminekut need linnad ja vallad, kus üksikisiku tulumaksu osa eelarves on suur ja tulud kasvavad kiiremini.
Tartus, kus tulumaksu osa on suhteliselt suur, aga palgatõusu pole loota, satub linna eelarve täbarasse seisu.
Teerull või areng
Esmatarbeliste kulutuste (küte, vesi jne) kallinemine ja euroaktsiiside lisandumine annab end täies hiilguses tunda 2005. aasta kevadtalvel, selleks ajaks võib prognoosida tühjast rahakotist põhjustatud tarbimisharjumuste muutumist.
Eelarveliste palkade-tellimuste suure osatähtsuse tõttu paneb nende külmutamine Tartus piiri ka eraettevõtete arengule ja nende töötajate palgatõusule, mis omakorda pidurdab tarbimise kasvu ja jätab ringiga augu ka linna eelarvesse.
Teiste sõnadega: aastaid linna arengumootoriks olnud riigieelarve suunamine Tartu tarbimisahelasse võib koalitsiooni kavandatud maksu- ja omavalitsuste tulubaasi reformi tõttu muutuda tõeliseks kriisimagnetiks.
Kui eurokübarast ei võeta välja mõnd Tartu majandust erakordselt ergutavat jänest, siis hakkavad majanduskasvule suunatud äriplaanid siin taas mullidena lõhkema, ettevõtted pankrotistuma ja töötus suurenema...
Et aastaga tööjõuturu sõltuvust riigieelarvest nimetamisväärselt ei muuda, siis ei asu Tartu probleemide lahendused Tartus.
Halvima stsenaariumi saaks ära hoida üksikisiku tulumaksu samaks jätmise ja/või omavalitsuste tulubaasi kavandatud reformi ärajätmise või vähemalt reformide hajutamisega.
Kõik sõltub sellest, mis on Tartu poliitikutele tegelikult oluline, kas üleriigiliste valimislubaduste teerullina elluviimine või Tartu areng.