Paljudes peredes on saanud tavaks kinnitada talvel puuoksale, aiapostile või mujale lindude söögimaja.
Tiivulistele maitseb rasv
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teised jälle raputavad seemned lihtsalt lumele, kus siis sulelised neid nokkimas käivad. On ka neid, kes lisaks aeda ja aknatagust külastavate lindude toitmisele viivad sööki ka metsas elavatele tiivulistele.
Kõige levinumad linnutoidud on kindlasti pekk või searasv, mis nööriga puuoksa külge seotakse või oksaharude vahele kinnitatakse.
Rasv annab palju energiat
Tegemist on ühe universaalsema ja talveperioodil ka kasulikuma toiduga, sest rasv annab väga palju energiat ja kiire ainevahetusega lindudel kulub seda külmal ajal eriti palju.
Rasv maitseb paljudele lindudele alates suur-kirjurähnist ja pasknäärist ning lõpetades pisikese musttihasega, rääkimata siis rasva- ja sootihastest, kes seda lausa parvedena ründavad.
Kõige parem on kasutada sulatamata searasva, mida võib turult osta. Selle võib kas nööriga oksa külge riputada või lihtsalt mõne murdunud kuuseoksa otsa lüüa. Kindlam on pakkida rasvakamakas väiksema silmaga kapronvõrku ja see siis oksa külge riputada.
Kuigi searasv näib universaalse toiduna, söövad näiteks leevikesed, talvikesed ja rohevindid meelsamini midagi taimset.
Neile sobivad väga hästi päevalilleseemned ning nisu- või kaeraterad. Päevalilleseemned on tõelised energiapommid, sest sisaldavad ligi 60% päevalilleõli.
Poodides müüakse ka spetsiaalseid lindude talviseks toitmiseks mõeldud segusid. Needki koosnevad peamiselt päevalilleseemnetest, millele on lisatud veidi kaerateri ja maapähkleid.
Kaerahelbed passivad samuti lindude toidulauale, eriti aga meeldivad neile kaerahelbed searasvas.
Selleks ostke turult searasva, sulatage see potis, lisage kaerahelbeid ja hirssi ning asetage külmkappi või rõdule jahtuma. Pärast jahtumist vormige toidust väikesed pallikesed ja pange need kapronvõrku.
Jõuluehteks rasvapallid
Miks mitte võtta jõulude ajal perega ette rännak metsa ja ehtida seal üks kuuseke? Ehetena kasutage rasvapallikesi, karraks päevalilleseemneid, nööri otsa aetud pihlamarju ja rosinaid.
Linnusöökla rajamisel peab arvestama, et see oleks mõne tihedama põõsa või puu läheduses, mitte keset muruplatsi või metsalagendikku. Puu või põõsas on eelkõige varjupaigaks, kuhu linnud saavad ohu korral pageda, lagedas kohas aga on nad röövlindudele kerge saak.
Metsa toidukohta rajades peaks see olema äärealal, mitte keset metsa, sest linnud otsivad toitu metsaservas.
Okaspuudel võite näha puukoristajaid, tutt-tihaseid ja rähne, rasva-, soo- ja sabatihased otsivad toitu peamiselt lehtpuudelt, leevikestele, rohevintidele ja talvikestele aga meeldib veeta aega takjate ja ohakate seltsis.
Lisaks searasvale ja päevalilleseemnetele võite sinna panna ka vihtadesse seotud ohakaid ja takjaid ning käbidega lepaoksi. Sellega teete teene ka endale, sest talv läbi söödetud lindudest hakkab üpris suur hulk söögikoha ümbruses ka pesitsema. Üks rasvatihaste pesakond hävitab aga ligi 50 kg putukaid!