Kutseõpe valmistab Viru vange ette uueks eluks

Sandra Maasalu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõrvakatse teinud mees peab seitse aastat vanglas veetma.
Mõrvakatse teinud mees peab seitse aastat vanglas veetma. Foto: Liis Treimann.

Noored Viru vangla vangid saavad alates tänasest õppida näiteks kokaks või keevitajaks, et vabanedes kergemini tööd leida.

Norra finantsmehhanismist rahastatud projekti «Eesti Vanglasüsteemi tugevdamine» üks peamisi eesmärke on aidata noortel vangidel omandada eluks vajalikud baasoskused, et nad ei asuks vanglast vabanedes taas kuritegelikule teele. Selleks pakutakse kuni 24 aastastele kinnipeetavatele erinevaid kutseõppe võimalusi.

Norra projektirahaga on Viru vanglas sisustatud kaasaegse suurköögitehnikaga kutseõppeklass kokkadele ja kondiitritele, arvutiõppeklass 16 arvutikomplektiga ning klassiruum keskkonnatehnika lukksepa eriala õpetamiseks - kokku ligi kolme miljoni krooni eest.

Vange koolitavad kursustel Rakvere Ametikool ning Narva Kutseõppekeskus. Projekti raames viiakse läbi: keskkonnatehnika lukksepa, arvuti algõppe, projekteerimisprogrammi «Auto-Cad», keevitaja ning toiduvalmistamise kursused.

Kursuste lõppedes väljastavad koolid noortele vangidele vastava eriala kursuse läbimise kohta tunnistuse. Seeläbi avardatakse kinnipeetavate võimalusi peale vanglast vabanemist tööturule sisenemiseks.

Norra toetab Viru vangla kuni 24 aastaste vangide kutseõpet kokku ligi kümne miljoni krooniga. Täna alanud kursustel osaleb umbes 200 kinnipeetavat.

Lisaks vangide kutseõppele rahastatakse Norra finantsmehhanismist erinevaid koolitusi ka umbes 300 Viru vangla töötajale. Muuhulgas viiakse teenistujate seas läbi meeskonnatöö- ja juhtimiskoolitusi, kriisi- ja enesekaitsekoolitusi, enesekehtestamise kursusi ning valvurite baasõpet.

Projekti «Eesti Vanglasüsteemi tugevdamine» rahastamistaotlus esitati 2006. aastal ning rahastamise otsus saabus 2007 aasta sügisel. Projekti kogusumma on üle 700 000 euro, millest 85 protsenti moodustab välisabi ning 15 protsenti omafinantseering.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles