Päevatoimetaja:
Anu Viita-Neuhaus

Finlandia kirjanduspreemia sai Pirkko Saisio

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Soome aasta oodatuima kirjanduspreemia Finlandia-auhinna pälvis tänavu romaani «Punainen erokirja» eest Pirkko Saisio.

Kirjanik, kellele see oli juba neljas kord kandideerida aasta esiromaani tiitlile, kinkis kogu auhinnasumma - 26 000 eurot (u 420 000 krooni) - seksuaalse võrdsuse eest seisvale organisatsioonile Seksuaalinen tasavertaisuus RY.

Autofiktsioon

Üheks kinkimise põhjuseks võis olla see, et võitnud romaan, mida auhinna määraja kirjandusteadlane ja kriitik Mervi Kantokorpi nimetab autofiktsiooniks, käsitleb pihtimusliku avameelsusega homoseksuaali identiteediotsinguid 1970ndate Soomes, mil homosuhet peeti kuritegelikuks.

Saisio romaan on autobiograafiline ja tegelikult kolmas osa triloogiast. Esimene raamat «Pieni yhteinen jaettava» jutustab kirjaniku lapsepõlvest 1950.-60. aastate Helsingis. 2000. aastal ilmunud «Vastavalo» valgustab murdeiga ja noorust.

Võitnud romaan jõuab 1970. aastate stalinistlikult meelestatud üliõpilaselu ja -liikumise keskele. Selles on nii poliitikat, teatriajalugu, seksuaalse identiteedi vaevusi kui ka kirjanikukutsumuse äratundmist, kirjutab ajalehe Helsingin Sanomat võrguväljaanne.

Homoseksuaali pihtimus

«Tõenäoliselt polnud kandidaatide seast valiku tegemine kerge,» kommenteeris Postimehele antud usutluses Saisio preemia-saamist Helsingin Sanomate kirjandustoimetaja ja kriitik Suvi Ahola.

Arvestatavaks konkurendiks oli Ahola meelest Saisiole Lars Sund romaaniga «Eriks bok». Kuigi Sund katsetab oma romaanis erinevate jutustamisviisidega, on tegemist ikka traditsioonilisema kirjandusteosega, leiab Ahola.

Ent sellist enese jäägitut mängupanekut ja liigutavat pihtimust, nagu Saisio romaanis, kohtab harva ning ilmselt sai see otsustavaks kaalukausi kaldumiseks Saisio kasuks, arvab Ahola. Nii Saisio kui ka Sund olid Ahola meelest aga peajagu kõrgemad teistest preemiale kandideerinutest. (PM)

Tagasi üles