Kuidas hästi kukkuda

Kaarel Zilmer
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Suusatreener Kaarel Zilmer annab nõu, mida peaks algaja suusahuviline enne mägedesse sõitu ette võtma.

Kui talvise puhkuse all mõistavad paljud reisi soojadesse maadesse või meiega võrreldes hoopis teise aastaaega, siis talvepuhkus seostub otseselt talvega. Olgu siis tegemist mõnusa päevaga rahvarohkel slaalomimäel või omaette metsavaikuses suusatamisega. Aga miks ei võiks see olla ka uisutamine, kelguretk või saanisõit.

Osta või laenata? Eriti viimastel aastatel on enamik Eestimaa talvekeskusi ülekoormatud – mõned kuumemad kohad pannakse tippaegadeks kinni isegi mitme aasta peale ette. Ometi avastavad paljud vahetult enne talvepuhkusele suundumist, et õhus ripub hulk vastamata küsimusi. Milline peaks olema riietus? Kas võtta kaasa enda varustus või laenutada vajalik kohapealt? Kas mäe- või murdmaasuusad või koguni mõlemad... Eriti varustuse soetamine vajaks professionaalset nõustamist, sest on ju selle hind üsna kopsakas.

Tuttava tuttavalt ajutiseks kasutamiseks saadud varustus võib juba esimeses kurvis alt vedada ja siis tuleb kohapeal selle asemele kalli raha eest uus laenata. Laenuvarustust tasub kaaluda kasvavate laste puhul, kes igaks talveks uusi asju vajavad. Täiskasvanu aga võiks kõik laenamisega kaasnevad kulud kokku arvata ja siis otsustada, millesse ja kui pikaks ajaks investeerida. Hästi valitud ja sobiv suusk või lumelaud on sõidumõnu alus ja teenib heal hooldamisel kulutused üsna kiiresti tasa.

Enne suuski treppidele! Kui talvepuhkaja hüppab piltlikult öeldes otse arvuti tagant mäesuuskadele ja ei lahku sealt enne täispikka päeva, on järgmise hommiku külaliseks paremal juhul lihasevalu, halvemal aga tuleb kogu ülejäänud vaba aeg mäe veerel veeta. Selle ohu vältimiseks tasub järgida prantslaste soovitust – hakake enne mägedesse minekut treppidest käima! Sellise igapäevakoormusega saate suusanõlvale minekuks hea ettevalmistuse. Muidugi on omal kohal ka reisieelsed jõutreeningud ja venitusharjutused.

Murdmaasuusatamisega on üldjuhul vähem muret kui mäesuusatamisega. Kui enam-vähem sobiv varustus olemas ja suusad libisema-pidama saadud, siis kuidagi ikka edasi jõuab. Heade harrastusradade (Käärikul Kekkose, Kõrvemaa suusakeskuse või Haanjamaa rada) läbisõitmine on jõukohane vist küll igaühele, kes koolis suusatundidest osa võtnud.

Mäesuusatamisega seevastu ilma algõpetust läbimata hakkama ei saa. Varustus kaalub palju, suusaside haagib sind raudselt suusaga kokku jne. Nii peabki enne mäele suundumist tutvuma saabaste, suuskade, sidemete, keppide ja prillidega ning järele proovima, kuidas kõik toimib. Kuidas muidu algaja teada saab, et ilma mäesuusaprillideta on tal juba esimesel sööstul silmad vett täis, rääkimata sõitmisest lumesajus, tuisus või erksas päikesepaistes.

Algõpetus au sisse. Mäesuusatamise A ja B-ga tuleks ennast kurssi viia sellisel ajal ja kohas, kus saab kõike järele proovida ja selle üle arutleda. Ehkki moodne (taljest kitsam) carving mäesuusk loodi just kiirema sõiduõppimise jaoks, eeldab ka sellega alustamine algõpetust, seda just suusatunnetuse ja kiiruse kontrollimise jaoks.
Seni on mäesuusatamise algõpetus suusareiside paketist enamasti välja jäänud, kaugel ja kõrgel tuleb selle eest aga päris soolast hinda maksta. Mitmed suusareise korraldavad firmad on siiski juba otsinud ja ka leidnud inimesi, kes rühma väljaõpetamise eest hea seisaksid: nõustaks, selgitaks, parandaks...

Algõpetuse iva ongi selles, et see viib inimese harjutus harjutuse kaupa keerukama tegevuse juurde, õpitut üha kinnistades. Harjutaja saab teada, mida teha, et suusad ära ei libiseks ja ta samal ajal tunnetaks, kuidas oma raskust ette, taha, küljele, aga ka suusalt suusale kanda.

Kogenud suusaõpetaja ei lase õpilastel ülemäära riskida, sisendades neisse pigem hoiakut, et suuskadel tuleb pidevalt suuta oma kiirust kontrollida ja riski tunnetada. Juba vilunud suusataja püüab ohu vältimiseks oma liikumistee nõlvaga rohkem risti saada. Algaja tajub samalaadses olukorras aga ennekõike kiirusekartust ja miski muu ei tule enam meeldegi.

Ka kukkumisoskus on oluline ja selle omandamine tasases kohas aitab nii mõnestki kriitilisest olukorrast auga välja tulla.
Ja veel – kui mäel olemisest peaks villand saama, võtke murdmaasuusad, tõmmake määre alla ja nautige paar tundi vana head klassikalist tehnikat. Kui võimalik, pange enne saun sooja.

after-ski. Tänapäeval leiab paljude suusanõlvade naabrusest veekeskuse, jõusaalid, solaariumid ja muidugi ka meelelahutuspaiku diskosaalist kasiinoni. On vana tõde, et õhtuse tantsuvihtumisega saab mäel lausa puupakkudena tundunud jalad järgmiseks päevaks taas heasse sõidukorda.

Ja isegi kui mõne suusareisilt naasnu jutust kipub jääma mulje, et after-ski tegevus kaalus päevase sporditegemise üles, pole ka selles midagi taunitavat – peamine, et inimene sai rutiinsetest tegemistest eemale ja nautis puhkust täiel rinnal. See omakorda tähendab, et ta on lõõgastunud, taastunud ja valmis jälle töösse sukelduma.

Enne puhkust:
• leia varakult aeg ja koht, kuhu tahad minna
• tutvu reisifirmade pakutavaga ja kuula maad nende kaudu, kes on varem samas kohas käinud
• vaata üle oma varustus ja vajadusel soeta midagi juurde
• sõidumõnu ei paku mitte varustuse moekus või disain, vaid selle sobivus sinu ettevalmistuse ja tasemega
• paranda oma kehalist vormi
• vajaduse ja võimaluse korral tee läbi algõpetus
• sea tööasjad nii, et ei pea kurvis tiriseva mobiili järele haarama.

Kohapeal olles:
• tee selgeks suusarajal või -mäel kehtivad reeglid, järgi ohutusnõudeid ja üldisi tavasid
• läbi algõpetus – omanda lume-, suusa- ja varustuse tunnetus
• leia sobiv nõlv ja alusta lihtsatest asjadest – suusatõstetest ja kantimistest, aeglastest otselaskumistest, pidurdustest, lihtsamatest pööretest
• küsi nõu parematelt laskujatelt, aga ära kipu nendega võidu ajama ega raskematele nõlvadele minema
• veendu selles, et suudad igas rajalõigus oma kiirust kontrollida ja vajadusel peatuda
• ära tee välja kukkumistest – aja end taas jalgadele ja mõtle, miks kukkusid
• tee puhkepause – võta suusad alt, lase saabaste pingutusi järele ja leia mõnus mahaistumiskoht
• naudi talve ja (suusa)puhkust

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles