Tarand lõi erakondade populaarsustabeli sassi
6. juuli 2009, 15:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eurovalimistel Eestit tabanud n-ö Tarandi-efekt pole kadunud, sest tervelt 12 protsenti eelmisel kuul Turu-Uuringute ASi küsitlusele vastanud Eesti elanikest lubas hääletada riigikogu valimistel üksikkandidaadi poolt.
See tähendab jaanuariga võrreldes üksikkandidaatide populaarsuse kolmekordistumist.
Küsitlus ei täpsustanud küll kandidaadi nime, kuid Turu-Uuringute ASi uuringujuhi Tõnu Stambergi sõnul on raske leida fenomenile teistsugust põhjendust kui Indrek Tarandi suuredu europarlamendi valimistel.
Päriselus ei vali
Stambergi väitel tähendab see näiteks seda, et kuna europarlamenti siirduv Tarand tõenäoliselt tegelikkuses riigikokku ei kandideeri, ei kogu üksikkandidaadid pärisvalimistel nii suurt toetust.
«Ma ei usu hästi, et riigikogu valimistega niisugust asja tuleb, ja kohalikel valimistel on nagunii oma kohalikud inimesed,» kommenteeris ta. «See peab olema tõesti väga tugev kandidaat, kes oleks suuteline nii palju hääli korraga kokku koguma. Selliseid on väga vähe nähtud.»
Stamberg meenutas, et Tarandil oli väga õigesti ajastatud kampaania ning ta sai palju protestihääli inimestelt, kellele ei meeldinud konkreetsete valimiste läbiviimise kord.
Uuringujuhi hinnangul tähendab Tarandi-efekt siinkohal seega, et reaalses valimisolukorras oleks Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning sotsiaaldemokraatide toetus uuringutulemustega võrreldes suurem, kuna just neilt jõududelt võttis Tarand eeldatavalt hääli ära.
Venelased üksikuid ei vali
Üksikkandidaadid on traditsiooniliselt populaarsemad just eestikeelse elanikkonna seas. Kui praegu toetab üksikkandidaate 14 protsenti, siis jaanuaris 5 protsenti eestlastest. Vene keelt põhikeelena kasutavatest küsitletutest lubas valida üksikkandidaati vaid 3 protsenti, jaanuaris oli see protsent null.
Tänavustel europarlamendi valimistel oli kuus üksikkandidaati, kellest pooled olid venekeelse taustaga.
Indrek Tarand kogus 102 460 häält, edukaim venekeelsele valijaskonnale apelleerinud üksikkandidaat Dimitri Klenski aga 7137 häält ehk ligikaudu samas suurusjärgus Rahvaliiduga.
Värskele Turu-Uuringute ASi küsitlusele vastanutest viiendik lubas valida riigikokku Keskerakonna, 15 protsenti Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica liitu toetas 11 ning sotse 10 protsenti. Roheliste poolt oli valmis hääletama 4 ja Rahvaliitu eelistas 3 protsenti valijatest. Ühendatud vasakpartei ja Vene Erakond Eestis kogusid mõlemad üheprotsendise toetuse.