Valitsus kiitis eelmisel nädalal heaks Eesti positsiooni elektrituru täieliku avamise üleminekuperioodi fikseerimiseks tulenevalt uuest elektrituru direktiivist. Eesti on ainus kandidaatriik, kes üleminekuperioodi on endale taotlenud. Miks nii?
Kommentaar: Karid elektriturul
8. detsember 2003, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elektrituru avamine tähendab sisuliselt seda, et elektri tootjad hakkavad müüma tarbijatele oma toodangut mitte reguleeritud kuludel põhineva hinnaga, vaid turuhinnaga. Seega elektri hinnaks on avatud elektriturul hind, mida tarbijad on valmis maksma ja millega tootjad on nõus müüma.
Eesti elektrituru avanemine selliste põhimõtete alusel võib endaga kaasa tuua kaks äärmuslikku stsenaariumi. Kui konkurents toimuks vaid Eestis paiknevate elektrijaamade vahel, oleksid Narva Elektrijaamad turul turgu valitsevas seisundis, mille tõttu hakkaks elektri hind Eestis kontrollimatult kasvama. Võib arvata, et ükski tarbija sellise lahendusega rahul ei oleks.
Teine äärmuslik stsenaarium tekib siis, kui elektriturg avada rahvusvahelisele konkurentsile. Sel juhul konkureeriksid siin Narva jaamade toodanguga Venemaa ja Leedu elektritootjad. Venemaa on alati suuteline müüma odavat elektrit, senikaua kuni tuleb konkurente välja süüa. Pärast eesmärgi saavutamist müüks nad elektrit monopoolses seisus neile sobivate hindadega. Sellise väljaspool riigipiire asuva monopoli hinnakujunduse aluseid võib juba täna näha Eesti gaasiturul. Leedu suudaks meie tarbijatele odavat elektrit müüa vaid Ignalina tuumajaama sulgemiseni 2009. aastal.
Seega ei ole Eesti elektriturg praegu avamiseks lihtsalt sobilik. Selles sasipuntras tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et Eesti on kohustunud oma elektritootmise viima vastavusse Euroopa Liidu keskkonnanõuetega 2015. aasta lõpuks. Avatud elektriturgude üheks keerulisemaks probleemiks on täna tendents, et ükski ettevõte ei soovi uusi elektrijaamasid vaatamata tarbimise suurenemisele ehitama hakata - tururisk on liialt suur. Et raha laenataks, tuleb näidata, et raha ka tagasi saadakse.
Teisalt tekitavad igasugused sellised turupiirangud probleeme uute elektritootjate tekkel. Samas ei lahendaks ka avatud elektriturg seda probleemi, pigem võimendab veelgi.
Turu avamise kokkuleppimisel Euroopaga fikseeritaks seega periood, mille jooksul Eesti elektriturg peaks kujunema turuks, kus eespool kirjeldatud stsenaariume ei tekiks. 2015. aasta lõpuks peaks Eesti elektriturg olema seotud ELiga, siinsel turul peaks olema piisavalt tootjaid, kelle konkurents tagaks madala elektrihinna, ning ka keskkonna- ja varustuskindluse nõuete täitmise.