Itaalias on puhkenud äge poleemika parlamendi otsuse üle lubada kunstlikku viljastamist ainult püsivas suhtes heteropartneritele.
Itaalias puhkes debatt range viljatusseaduse üle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühtlasi keelustati sperma- ja munarakudoonorite kasutamine. Tegu on Euroopa karmima sellealase seadusega, mida kriitikud nimetavad naisi alandavaks keskaegseks dokumendiks.
Neljapäeval parlamendi heakskiidu saanud kunstliku viljastamise seaduse oleks just kui koostanud katoliku kirik kui mitte Püha Peetrus isiklikult, kirjutab ajalehe La Repubblica nädalalõpu lisa.
Vastuoluline seadus keelaks katseklaasi teel lapsi saada samasoolistel paaridel ja ka üksikutel naistel. See õigus jääks vaid abielupaaridele ja eri soost püsivas suhtes partneritele, kes samas oma suhte püsivust tõestama peaks.
Keelatud oleks ka sperma- ja munarakudoonorite kasutamine ja embrüote külmutamine. Samas kaoks steriilsetel või sünnitamist välistavaid haigusi põdevatel naistel õigus soovi korral asendusema kasutada.
Roomas erakliinikut pidav kõmuline viljastusteadlane Severino Antinori, kes sai ülemaailmselt tuntuks aidates 62-aastasel naisel siiratud munaraku abil rasestuda, ütleb, et igal naisel on õigus järglasi saada ning arvab, et vastuolulise seaduseelnõu taga on roomakatoliku kiriku surve.
«Õigus lapsi saada on üks peamisi inimõigusi, mida ei tohi puutuda. Riik peaks tuginema ilmalikele põhimõtetele. Ma ei saa nõustuda sellega, et religioon võiks mõjutada riigis loodavaid seadusi,» ütles viljastusteadlane Antinori.
Praegu sünnib Itaalias tänu kunstlikule viljastamisele aastas enam kui 15.000 beebit. Itaalia keskmine sündivus, vaid 1,2 last naise kohta, on aga üks maailma madalamaid.
Paljudele lastetutele paaridele jääks selle kunstliku viljastamise seaduse jõustudes veel vaid võimalus pöörduda piiritaguste viljastuskeskuste poole. Spermapanga abil lapse saanud naised aga küsivad, kas nemad peaksid ennast edaspidi süüdi tundma, et neil tänu teadusele on siiski õnnestunud emaks saada.
Seaduseelnõu läheb veel läbi vaatamiseks parlamendi alamkotta, kus tulevad arutusele mõned tehnilised täiendused, mis seaduse sisu ei puuduta.