Kommentaar: Surmanuhtlus Saddamile?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Saddam Husseini tabamine on tõstatanud küsimuse tema edasisest saatusest ning tulevase kohtumõistmise võimalikust tagajärjest. Käesoleval hetkel on kõige tõenäolisem, et kohus Saddam Husseini üle peetakse Iraagis. 10. detsembril 2003. a võttis koalitsiooni ajutise valitsuse poolt ametisse nimetatud Iraagi halduskogu vastu seaduse Inimsusvastaste Kuritegude Iraagi Erikohtu loomise kohta.

Kohtu statuudi järgi kuuluvad tribunali jurisdiktsiooni alla Iraagi kodanike poolt ajavahemikul 17.07.1968 (Saddami võimuletuleku päev) kuni 01.05.2003 toimepandud inimsusvastased kuriteod, genotsiid, sõjakuriteod ja mõned Iraagi seaduste rikkumised.

Statuut näeb karistuste osas ette Iraagi kriminaalkoodeksi (pärineb aastast 1969) kohaldamise. Iraagi kriminaalkoodeks näeb võimaliku karistusena ette ka surmanuhtlust, ent koalitsiooni ajutise valitsuse korraldusega peatati surmanuhtluse kohaldamine Iraagis.

Kuna aga erikohtu statuut ei sätesta surmanuhtluse kohaldamise keeldu ning statuudi peab lõplikult kinnitama samuti koalitsiooni ajutine valitsus, siis on täiesti võimalik, et erikohtu jurisdiktsiooni alla kuuluvate kuritegude suhtes surmanuhtluse kohaldamise peatamise korraldust ei rakendata. Seega, Saddami võib Iraagis kohtupidamise järel süüdimõistmise korral oodata surmanuhtlus.

Selline võimalus on ajendanud Amnesty Internationali ja Human Rights Watchi esindajaid koalitsioonijõudude propageeritavat erikohut tugevalt kritiseerima.

Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid on kutsunud üles looma Iraagi endise režiimi kuritegude uurimiseks rahvusvahelist kohut nn Jugoslaavia ja Ruanda tribunalide eeskujul või vähemalt rahvusvahelise osalusega riiklikku kohut analoogselt 2002. a loodud Sierra Leone erikohtuga.

Selliste kohtute loomine on aga võimalik üksnes kahel juhul: kas selle otsustab ÜRO Julgeolekunõukogu või asutatakse kohus vastava riigi (antud juhul Iraagi) ja ÜRO vahel sõlmitud lepingu alusel. Tänases rahvusvahelises olukorras, arvestades USA tõrjuvat suhtumist igasugustesse rahvusvahelistesse kohtutesse, on Iraagi ad hoc rahvusvahelise tribunali loomine ebatõenäoline.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles