Ühendriikide president George W. Bushi avaldus, mille järgi väärib Saddam Hussein kõrgeimat karistust, on vallandanud ägeda diskussiooni surmanuhtluse pooldajate ja vastaste vahel, kirjutab Raadio Vaba Euroopa.
Bushi avaldus Saddami surmanuhtlusest vallandas diskussiooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iraagi endise diktaatori vahistamise järel teatas enamik maailma riike üksmeelselt, et õigusemõistmine Saddam Husseini üle peab toimuma rahvusvaheliste reeglite järgi.
«Loodav kohus peab vastama põhilistele rahvusvahelistele normidele ja standarditele ja seda arvesse võttes ei saa kohut moodustada ilma meie abita,» ütles ÜRO peasekretär Kofi Annan. «Ma arvan, et seda tuleb tingimata arvesse võtta, kuid rõhk peab olema peamiste normide ja standardite, kaasaarvatud rahvusvahelise humanitaarseaduse austamisel.»
Õiglase kohtupidamise nõude osas tekkinud üksmeele põrmustas aga USA presidendi ettepanek karistada Saddami kõrgeima karistusega. Eriti suurt pahameelt tekitas Bushi ettepanek Euroopa Liidu liikmesmaade seas, kus surmanuhtlusest on loobutud.
Briti peaminister Tony Blair teatas, et Suurbritannia on hukkamise vastu, kuid London ei ürita sekkuda kohtumõistmisse Saddami üle ning tema saatuse peavad otsustama Iraagi valitsus ja Iraagi rahvas.
Sama kordas ka Briti välisminister Jack Straw, kes juhtis tähelepanu sellele, et suhtumine surmanuhtlusse on riigiti erinev: «See on ilmne reaalsus, et surmanuhtlus eksisteerib ja seda kasutavad mitmed riigid, kaasaarvatud kaks ÜRO Julgeolekunõukogu alalist liikmesmaad ja lõpuks on karistuse sobilikkus suveräänse valitsuse otsustada ja nende kohtute langetada.»
Surmanuhtluse vastaseid avaldusi on teinud nii Iraagi ründamist pooldanud maad, näiteks Hispaania ja Itaalia, kui ka sõda vastustanud riigid eesotsas Saksamaa ja Prantsusmaaga. Kuid brittide eeskujul on nemadki jätnud esialgu lahtiseks, kas ja millistel tingimustel Saddami protsessil osaletakse.
Kohtupidamiseni võib minna veel palju aega, sest esialgu on loomata Iraagi valitsus, millel oleks suveräänne õigus kohtupidamise üle otsust langetada. Iraagi ajutise valitsusnõukogu liikmed ei ole välistanud surmanuhtlust sõjakuritegude üle peetavatel protsessidel.
Araabiamaade õiguseksperdid väidavad aga, et õigusemõistmine Saddami üle tõotab kujuneda keerulisemaks kui arvatakse. Washingtonil on teda raske sõjatribunali ette tuua, sest Saddam ei kasutanud USA üksuste vastu keelatud relvi. Rahvusvahelise kriminaalkohtu kätte ei saa teda ka anda, sest Ühendriigid ei tunnusta seda, liiati rünnati Iraaki ÜRO loata.
Saddami kohtupidamise peab araabia juristide arvates otsustama Iraagi legitiimne valitsus, kuid neilgi tuleb enne muuta põhiseadust, sest praegu kehtiva konstitutsiooni kohaselt ei saa riigipead vastutusele võtta. Immuniteet kaitseb Saddami ka rahvusvahelise kohtu alla andmise eest.