Meie tervishoiu proovikivi

Eestil on vaja valida, kas Eesti (ajupotentsiaal) läheb Euroopasse või tuleb Euroopa (ajupotentsiaal) Eestisse.

Elu pärast 1. maid 2004 muudab oluliselt arusaamu ja suhtumisi. Liitumine Euroopa Liiduga paneb proovile mitmed valdkonnad ja erialad. Kas Eesti suudab kohaneda uue mõtlemisega ning kasutada oma tugevaid külgi ja pakkuda maailmale seda, mida teised pole (veel) pakkunud?

Avatud ühiskonnas kehtivad avatud ühiskonna reeglid. Teenust või toodet ostetakse sealt, kus seda toodetakse (pakutakse) kõige kvaliteetsemalt ning kus selle hind on kõige vastuvõetavam. Mida oleks Eestil pakkuda Euroopa Liidule?

Eesti edu võiks olla kõrgelt kvalifitseeritud inimkapital: arstid, farmatseudid, teadlased, insenerid, füüsikud jne. Eesti eduna tuleks rakendada head geograafilist asendit ning Euroopaga sarnast kultuuriruumi.

Tuua Euroopa Eestisse

Kui kurdetakse, et Eestist lahkuvad arstid välismaale tööle, siis üheks võimaluseks oleks «tuua Euroopa Eestisse». Eestist ei peaks lahkuma kõrgelt kvalifitseeritud arstid, vaid tuleks luua infrastruktuur, mis suudaks pakkuda meditsiiniteenust Euroopale ning ka kogu maailmale. Juba täna tehakse eurooplastele südameoperatsioone Indias, kusjuures kulutused sisaldavad nii lennupileteid kui ka majutust hotellides eelnevate uuringute toimumise ajal ning taastus- ja järelravi pärast operatsiooni. Ning kõik see kokku on ligi 30 protsenti odavam kui ainult operatsiooni hind Euroopa kliinikutes.

Inimeste vaba liikumise kartuses pelgavad Eesti ametnikud, et minnakse ravile Euroopasse ning haigekassa «kuivab kokku». Samas võiks Eesti mõistliku tegevuse korral saada miljoneid Euroopa patsientide ravi eest Eestis, samuti vajalikke investeeringuid, mis teeksid rõõmsaks ka Eesti inimesed.

Kellele meist ei meeldiks olla puhtas ja hubases, valgus- ja õhurikkas palatis, saada uuritud nüüdisaegsete meditsiiniaparaatidega ning suhelda rõõmsa ja oma tööst mõnu tundva meditsiinipersonaliga.

Euroopa Liidu avanedes võib kätte jõuda ka aeg, kus vaba konkurentsi tingimustes avaneb eestlastele Euroopa kindlustusfirmade turg, kus iga inimene saab ise vabalt valida kindlustusfirma, kuhu maksta oma makse, ning mis tagab inimestele ravi ja kindlustunde ka raske haiguse korral.

Kindlasti on Euroopas paremini reguleeritud ka väikese sissetulekuga inimeste ravi korraldamise ja kulutuste kompenseerimise alused ning «Euroopa tulekuga Eestisse» saavad ka nemad inimväärse kohtlemise osaliseks.

Meie trump

Eesti trumbiks liitumisel Euroopa Liiduga peaks olema Eesti teaduspotentsiaal. Kui Shveitsi farmaatsiagigant Novartis kaalub piisava teaduspotentsiaali puudumise tõttu ligi 300 teadlase ametikoha «kolimist» Ameerikasse Massachusettsisse, siis miks ei võiks need 300 töökohta «kolida» Eestisse.

Tuleks leida vaid Eestis koht, kus see kompleks võiks asuda, pakkuda piisavalt atraktiivset ajupotentsiaali ning olla suhtlemisel paindlik ja abistav. Sama kehtib ka keemikute, füüsikute ning inseneride kohta.

Eesti tee ei ole rasketööstus, vaid ajupotentsiaal, millele tuleb luua tingimused vabaks arenguks. Kui juba üks ettevõtmine on siin, siis tulevad varsti ka teised.

Vaba maailma tingimustes suletud ühiskonna mängureeglid ei toimi. Eesti peab kasutama oma võimalusi, reageerima kiiresti muutuvatele oludele, kasutama oma ajupotentsiaali, enne kui see Eestist lahkub.

Eestil on vaja teha valik, kas «Eesti (ajupotentsiaal) läheb Euroopasse» või «tuleb Euroopa (ajupotentsiaal) Eestisse».