Selgem seadus

Esmaspäeval avalikustatud valimisseaduse muutmise plaan on õigesti ajastatud ja igati tervitatav. Niipalju kui seaduseelnõust teada on, kavatsetakse üleriigilised erakondade koostatud nimekirjad kaotada ja piirduda avatud ringkondlike nimekirjadega.

Hääletaja jaoks valimiskabiinis ei muutu eriti midagi, sisuline erinevus senisest on aga see, et tulevikus läheb valija hääl arvesse lõpuni välja. Seni on kompensatsioonimandaatide puhul kandidaadieelistus ära unustatud.

Oma ringkonnas palju hääli saanud kandidaat võib olla üleriigilises nimekirjas tagapool ning temale antud häälte toel võivad Riigikokku pääseda hoopis vähem hääli kogunud kandidaadid. Uue reeglistikuga seda enam juhtuda ei saaks, kuna kõik mandaadid läheksid jagamisele ringkondades.

Plaan kompensatsioonimandaatide kaotamiseks on kauaoodatud muudatus, mille suunas on liigutud. Meie keerulise valimissüsteemi senised muutmised on olnud aga kosmeetilised parandused - näiteks kiiruga eelmiste valimiste eel tehtu, mis muutis reeglistikku senisest veelgi segasemaks. Seaduseelnõu muutmiseks on ka aeg soodne - parteide lootused järgmiste valimiste suhtes on veel üsna ebaselged ning nad ei saa eriti seadust enda jaoks kasulikus suunas kallutada, mistõttu on loota, et seda tehakse suhteliselt omakasupüüdmatult.

Kogu eelnõu ei ole aga avalikustatud ning seepärast ei saa täielikku hinnangut anda. Kõige olulisemaks muutub uue seaduse puhul valimisringkondade moodustamine ja nende suurus - seaduse tegijad peaksid sellele võimalikult palju tähelepanu pöörama. Ringkondadega manipuleerimise võimalus tulevikus võib kogu süsteemi uppi pöörata ning ahvatleda omakasupüüdlikele muudatustele. Seaduses peaks kõik ringkondade moodustamist puudutav täpselt läbi mõeldud olema, et tagada erapooletus ja järjepidevus.

Teine oluline küsimus uue seaduse juures on viieprotsendilise esinduskünnise kaotamine või allesjätmine. Selle säilitamine võib viia olukordadeni, kus regionaalselt populaarne või tugeva ringkonnakandidaadiga erakond saab küll ühes ringkonnas isegi mitu mandaati, kuid diskvalifitseeritakse, sest ei ole olnud piisavalt populaarne mujal. See läheks uue süsteemi ringkonnakesksuse põhimõttega tugevalt vastuollu. Eeskujuks toodud Soomes ei kasutata künnist, selle kaotamist Eestis peaks tõsiselt kaaluma. Parlamendi liigse killustumise vältimiseks saab sama edukalt kasutada ka senisest mõnevõrra väiksemaid ringkondi.

Valimissüsteemi muutmine näib küll üsna spetsiifiline küsimus, kuid puudutab siiski Eesti poliitilise süsteemi väga olulist elementi ning on kahju, et seaduseelnõu detaile pole enne Riigikokku jõudmist avalikkusele tutvustatud Laiem ühiskondlik debatt oleks hädavajalik, arutelu ei tohiks piirduda parteipoliitilise diskussiooniga parlamendis.

Tagasi üles