Võidab terve Eesti

Allan Alaküla leiab, et Tallinn on suutnud rakendada reaalses poliitikas tänase Euroopa põhiväärtusi ja sellega kaitsnud ka kogu Eesti huve.

ETV «Foorumi» telefonihääletuses arvas üheksa ühe vastu, et võim on möödunud aastaga rahvast võõrandunud. Koosmeele koalitsioonilepingu tähtsaim lubadus - riik näoga rahva poole pöörata - on seega täitmata.

Keskvalitsusest tunduvalt parema mainega omavalitsustel on aga kohaliku võimu näoga rahva poole pööramine keskvõimu tegevuse(tuse)le vaatamata siiski õnnestunud. Juhtrolli on selles protsessis saavutanud Tallinn.

Oma elanikele järjest uusi eeliseid loonud Tallinna on seejuures süüdistatud ülejäänud Eestist eraldumises. Tegelikult on asi vastupidi - Tallinnas aetavast euroopalikust poliitikast on võitnud terve Eesti elanikud.

Üha rohkemates omavalitsustes on hakatud reaalselt tajuma, et neid peetakse ülal eelkõige kohalike inimeste maksudest. Mis on omakorda elanikud muutnud nõudlikumaks omavalitsuste pakutavate teenuste hulga ja kvaliteedi suhtes. Sellel pinnal ongi tekkinud kohaliku võimu ja rahva vahel reaalne dialoog.

Tallinn ja Eesti

Ammu enne seda, kui Toompeal algas vaidlus emapalga üle, oli mitmes omavalitsuses juba rakendatud laste võrdsed sünnitoetused. Sellega varem algust teinud Tartust mullu märksa laiemat avalikku tähelepanu köitnud 5000 krooni igale Tallinna sündivale lapsele sai eeskujuks ka paljudele teistele omavalitsustele. Praegu kirjutavad maakonnalehed, et sünnitoetused on üldlevinud ka tulumaksu laekumise poolest keskmistes ja isegi vaesemates valdades.

Linnade/valdade eesmärk on praktiline - oma maksumaksjate ringi kinnistada ja juurde meelitada noori peresid. Ükski omavalitsus ei soovi maksta sünnitoetust võõrastele maksumaksjatele. Näiteks Lihula on läinud teistest kaugemale - sünnitoetust saab seal täies mahus vaid lapse pealt, kelle mõlemad vanemad on valla hingekirjas.

Või võtame hinnatõusukompensatsiooni pensionäridele. Algul peeti seda labaseks Tallinna häälteostu trikiks.

Nüüd näeme, et pensionäre on asunud samamoodi toetama teisedki omavalitsused. Ja nii on ka mitmete teiste oma elanikele antavate soodustustega. Palju on üle võetud Tallinnalt, kuid üha enam on ka Tallinnal mõtet vaadata Eestis ringi - häid mõtteid tuleb Tartust ja paljudest teistestki omavalitsustest.

Enim on kirgi kütnud ühistranspordikorraldus. Tallinna on süüdistatud koguni naabervaldade huvide eiramises. Tegelikult on Tallinn oma elanike huve kaitstes loonud uued arengueeldused terve regiooni transpordisüsteemile. Senisel moel jätkates kukuks ühistranspordisüsteem Tallinnas lihtsalt kokku ja siis poleks millelegi toetuda ka naabervaldadel.

Tallinn ja Harjumaa

Tallinn pole õnneks nii rikas, et igavesti naabrite bussiarveid katta. Ja kui olekski, siis on tallinlastele täna ikkagi võimatu seletada, miks peaks üksnes linnarahva kulul käima buss naabervaldadesse, kus tulumaksulaekumine inimese kohta on linnast oluliselt suurem.

Kui pisut kaugemad Kernu ja Kuusalu vald räägivad praegugi pealinlastele pandavast riisikamaksust, siis Tallinnast jõukamad vahetud naabrid Viimsi, Rae ja Harku vald on asjade olemust juba taibanud. Ilma oma elanike huvides ja nendelt vallakassasse kogutud raha eest piirkonna ühistransporti panustamata muutub nende bussisõpradest elanike seis senisega võrreldes oluliselt halvemaks.

Võimalus, et ka naabervaldade elanikud saavad juba tänavu 1. märtsist osa tallinlastele pakutavatest sõidusoodustustest on sealt linna kostvate häälte järgi muutunud üha reaalsemaks. Tallinna mõistliku süsteemiga liitumise taga on tegelikult naabervaldade elanike surve, mida normaalse poliitilise kuulmisega vallavõimudel tuleb arvestada.

Tallinnast kaugemate paikade rahvale on siinjuures oluline rõhutada, et praeguste paberil üksikpiletite hind ja müügiviisid pealinnas ei muutu. E-pileti süsteemi esimese etapi käivitamise järel lisanduvad aga praegustele 30 ja 90 päeva kaartidele peagi mitmed uued piletiliigid - näiteks päeva-, nädala- ja miks mitte 10 päeva piletid, mida kõiki võiks saada nii internetist kui mobiiltelefoniga ostes.

Tallinn ja Euroopa

Tallinna ja keskvõimu praeguses läbisaamises pole midagi ennekuulmatut. Meenutades kas või Jaan Krossi «Kolme katku vahel» käinud intriige all-linna raehärrade, Toompeal talvitanud rüütelkonna ning välisõukondade vahel. Pole siin ka midagi Eestile eriomast - oma riigiga suhtleb ärapanevas käändes näiteks Berlusconi-Itaaliast erinev sotsiaaldemokraatlik Rooma ja tervet Suurbritanniat valitseva sarnase Tööerakonna taustaga Londoni linnavõim.

Oma elanike huve kaitstes on need linnad kaitsnud ka oma piirkonna ja kodumaa rahvuslikke huve. Just seda on teinud ka tänase Euroopa põhiväärtusi reaalses poliitikas rakendada suutnud Tallinn.