Väljapaneku Tsaari-Venemaa ühe kuulsama, õukonnafotograafiks tituleeritud Carl Oswald Bulla fotodest koostas kodulinna 300 aasta juubeliks Peterburi ajaloomuuseumi ning kino- ja fotoarhiivi materjalide põhjal kokku pannud fotograaf Aleksander Kitajev ning peale Piiteri on seda eksponeeritud Hamburgis ja Dresdenis.
Keisrikoja piltniku unikaalne näitus Kuressaares
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fotoreporter
Bulla sündis Preisimaal 26. veebruaril 1855. aastal. Tulnud kümneaastase poisikesena Venemaale, sattus ta Peterburi Dunanti fototarvete ärisse jooksupoisiks, kus hiljem õpilase ja laborandi seisusesse tõusis. Oma esimese iseseisva fotoateljee avas ta 1875. aastal Sadovaja 61.
1886. aastal on ta saanud Peterburi linnapealt loa pildistada ka väljaspool ateljeed ja siitpeale algas tema tegevus fotoreporterina. Bulla oli ˛anrilt mitmekülgne ja tehniliselt kõrgel tasemel: viljeles ateljee-, dokumentaal- ja etnograafilist fotot, pildistas arhitektuurimälestisi, tegi fotoreportaae jm.
Tema fotosid eksponeeriti näitustel, avaldati lugematutes ajakirjades nii kodu- kui välismaal, neist anti välja albumeid ja temaatilisi komplekte. 1903. aastal avaldas ajakiri Niva Peterburi 200. aastapäeva puhul sadakond Bulla fotot, mille põhjal ongi käesolev näitus koostatud.
1912. aasta bülletäänis Fotografitsheskije Novosti kirjutatakse: «Vanim fotograaf-illustraator C. O. Bulla tegeleb kogu päev illustreeritud ajakirjade jaoks pildistamisega. Pildistab kõike ja kõikjal, mis ainult vajalikuks osutub. Ei sega teda maastik ega ruumi sobimatus. Pildistab nii päeval kui ka õhtusel ajal kunstliku valgusega.»
Eesti vastu hakkas Bulla huvi tundma tänu oma viimasele, Sõrvest Iide külast Nõmme talust pärit naisele Christine Juliane Keselbergile, kes oli sattunud meistri ateljeesse valmistööde laialivedajaks ja kellega fotograaf abiellus 1904. aasta paiku.
Algasid Bulla igasuvised sõidud Iide külla, kuhu ta endale ka maja ehitada laskis. Maja, praegune Torgu vallamaja, sai ruumikas, kahekorruseline, plekk-katuse, torni ja avara klaasverandaga, mille peaukse varikatust ehib tänini plekist draakonikujutis.
Pildimatkad Saarde
Bulla käigud Saaremaale kujunesid ühtaegu ka pildimatkadeks. Erilist rõhku pani ta rahvariietele ja vanade traditsiooniliste talutööde jäädvustamisele, kuid pildistas ka kirikuid ja neis leidunud kunstiväärtusi.
Kuigi fotograafi etnograafilised pildid on sageli äratuntavalt poseeritud ja rahvapäraste tarbeesemetega üle kuhjatud, on neil siiski suur ajalooline väärtus. Komplekti oma fotodest (80) kinkis ta 1912. aastal Oskar Kallase vahendusel Eesti Rahva Muuseumile, millest üle kümne leidis avaldamist ERMi Saaremaa-teemalises postkaardisarjas.
Muuseumile annetas Bulla pilte ka Madis Küla-Nurmik, kelle kätte need sattusid fotograafi õpilase Georgi Vaga kaudu.
Bullal oli suuri teeneid eesti soost fotograafide koolitamisel, eelistades seejuures abikaasa kaasmaalasi - saarlasi.
Bulla käe all on praktiseerinud Tallinna fotograaf August Vannas, tema juures on õppinud ja töötanud muhulane Georgi Vaga ning saarlastest fotomehed Oskar Poopu ja Aleksander Arro.
Revolutsioonisündmused heidutasid elatunud päevapiltnikku sedavõrd, et 1918. aastal asus ta elama Iide külla oma torniga majja, kus jätkas fotoalast tegevust. Tema elutööd Peterburis jätkasid pojad Viktor ja Aleksander, kes pärast isa surma tema 132 682 klaasnegatiivist koosneva pärandi arhiivi andsid. Rikka ja kuulsa mehena polnud Bullal vajadust kohalike päevapiltnike konkurentsi sekkuda.
Väikest kasvu, kõhn, küürus, hallipäine ja endassesüvenenud fotograaf tegutses vaik-selt oma ateljees, tehes endist- viisi ilutsevaid lavastatud pilte rahvariides Sõrve noorikutest.
Elu lõpp Saaremaal
Väljas tehtud grupipildid on võetud enamasti samas Bulla maja ees murul või naisekodu õues, aga ka Torgu lähemas ümbruses. Harva nõustus ta pildistama mõnd ümbruskonna matust või pulma.
Peale oma armastatud kanaarilindude olevat ta lisaks kodustele suhelnud veel Kuressaare ametivenna O. E. Buhganiga. Bulla suur hobi oli postmarkide kogumine.
Pildistamisega tegeles Bulla elu lõpuni. Ta suri 28. novembril 1929 südamerabandusse.
Tema negatiivid ostis pärijatelt fotograaf N. Königsfest, kes need Saksamaale ümber asudes Kuressaarde maha jättis.
Ühe ateljeekaamera omandas fotograaf Julius Mändmets, kes selle Rootsi emigreerudes kolleeg Ferdinand Metsale andis. 1984. aastal ostis väärtusliku aparaadi Saaremaa muuseum.
Muuseum ongi näitust omalt poolt täiendanud Carl Bullale kuulunud memoriaalsete esemete ja valikuga tema Saaremaal tehtud fotodest.
Autor on Saaremaa muuseumi direktor
Näitus
«1903. aasta Peterburi Carl Bulla fotodel»
Kuressaare linnuses 21. märtsini