Kaug-Idas jälgitakse hoolega kontinendi teises servas käivat debatti ELi maade ligi 15 aastat kestnud relvaembargo jätkamise või tühistamise üle Hiina suhtes. Esmaspäeval arutasid Brüsselis seda küsimust ELi välisministrid.
EL võib tühistada relvamüügikeelu Hiinale
28. jaanuar 2004, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EL kehtestas relvamüügikeelu Hiinale 26. juunil 1989, kolm nädalat pärast demokraatide meeleavalduse verist mahasurumist HRV valitsuse poolt Pekingis Tiananmeni väljakul sõjaväe ja tankide abil.
Viimastel kuudel on Hiina avaldanud ELile jõuliselt survet embargo tühistamiseks. Mullu oktoobris üllitatud dokument «Hiina poliitika Euroopa Liiduga» lõppeb lausega: «EL peaks tühistama relvamüügikeelu Hiinale nii ruttu kui võimalik, et eemaldada takistused ulatuslikumaks koostööks kaitsetööstuse ja -tehnoloogia alal.»
Prantsuse ja Saksa huvides
Euroopa riikidest nõuavad embargo tühistamist eriti jõuliselt Prantsusmaa ja Saksamaa. Hiina on eriti huvitatud Prantsuse hävituslennukite Mirage ja kosmosetehnoloogia ning Saksa allveelaevade ostmisest. Kantsler Schröderi visiidil Pekingisse kaks kuud tagasi kõneldi ka Hiina huvist osta Saksamaalt plutooniumil põhinev tuumajaam.
Just need Euroopa kaks juhtriiki tõstatasidki relvamüügikeelu revideerimise vajaduse ELi tippkohtumisel mullu detsembris. Pole üleliigne märkida, et sel nädalal võõrustab Prantsusmaa neljapäevasel riigivisiidil viibivat HRV esimeest Hu Jintaod. Kõrge visiidiga tähistatakse 40 aasta möödumist suhete sõlmimisest kahe riigi vahel.
Prantsuse välisminister Dominique de Villepin nõudis ka esmaspäeval eriti valjuhäälselt kiire tähtaja määramist embargo tühistamiseks, nimetades seda «aegunuks» ja leides, et Hiina ei ole väärt olema ühes reas Sudaani, Zimbabwe ja Myanmariga, riikidega, kelle suhtes ELil kehtib samuti relvamüügikeeld.
Kuigi antud küsimuses resolutsiooni vastu ei võetud, otsustasid välisministrid siiski, et embargo kiire lõpetamine ei ole otstarbekas ja selle küsimusega tuleb veel põhjalikult tegelda. Embargo pikendamise poolt hääletas detsembris suure häälteenamusega ka europarlament.
Paistab, et Prantsuse-Saksa lobby siiski toimib, sest maailma uudisteagentuuride andmetel näisid nii ELi välispoliitika juht Javier Solana kui ka välisasjade volinik Chris Patten (muide, viimane oli Hongkongi kuberner enne selle üleandmist Hiinale 1997) nõupidamise järgselt olevat pigem embargo lõpetamist pooldaval seisukohal.
Patteni sõnul «on selge, et olukord Hiinas on alates 1989. aastast väga palju muutunud ja tal on nüüd juhtkond, mis esindab Hiina uut põlvkonda.»
ELi kaubavahetuse puudujääk Hiinaga ulatub peaaegu 50 miljardi USA dollarini ning moodsate sõjariistade ja tehnoloogiate eksport aitaks seda kenakesti leevendada.
Oma armeed moderniseeriv Hiina vajab aga hädasti just viimast, sest tema põhiline relvatarnija Venemaa ei ole tänapäeva sõjatehnoloogias enam konkurentsivõimeline.
Delikaatne suhe USAga
EL on aga taas delikaatses olukorras suhete raamistuses USAga. Kuigi viimase suhted Hiinaga on kõigi aegade soojemad, jälgib ta ometi hoolega, et kommunistlikule suurriigile ei tilguks läbi vähimatki uusimat kaitsetehnikat.
Samas on Ühendriigid peamiseks relvatarnijaks Taiwanile, kellega Hiinal on omakorda suurim sõjaline vastasseis.
Kui EL peaks tühistama embargo, saamata tegelikke garantiisid, et tema relvi ei kasutata Taiwani vastu (aga mis need garantiid võiksid olla?!), võivad Taiwani väinas peagi seista vastamisi USA ja Euroopa relvad, valmis tapma hiinlasi mõlemal pool.