Talvematka õnnestumise tagab õige riietus

Kevad ja suvi on kahtlemata metsaskäimise tippaeg, aga see ei tähenda veel, et ilusal talvepäeval tuleks toas ahju taga soojemat ilma oodata.

Ka talvistel metsajalutuskäikudel on omad võlud. Tõsi, sel ajal peab väljaminemiseks veidi rohkem ettevalmistusi tegema, sest vastasel korral võib naha vahele pugenud külm kogu päeva ära rikkuda.

Kihiline riietus

Riietumisel tuleks arvestada, kas lähete suuskadega metsa- ja rabaavarusi avastama või siis mõnel matkarajal või laudteel kõndides loodust nautima. Kuigi sportides on kehaline aktiivsus kindlasti suurem kui niisama jalutades, tuleks mõlemal puhul lähtuda nn kihtidena riietumise põhimõtetest.

See tähendab, et ühe paksu rõivatüki asemel kasutage mitut riidekihti - näiteks paksu ja sooja sule- vm jope asemel võiks seljas olla pikk higi hülgav aluspesu, selle peal mõni õhem pullover, siis soojapidav fliis ning kõige lõpuks tuult- ja vettpidav nn hingavast materialist jope (nt goretex).

Kihtidena riietumisel on kolm eelist:

• parem soojapidavus - õhk, mis jääb riidekihtide vahele, tagab soojapidavuse;

• riideid saab lihtsalt kohandada muutuvate tingimustega - kui hakkab soe, võite kihte vähendada, külmatunde tekkimisel aga lisada;

• kergemad ja õhemad riided kuivavad kiiremini kui üks paks riietusese.

Kehalise aktiivsusega kaasneb alati higistamine, mille abil organism end jahutab. Paraku teeb higi riided märjaks, aga rõivakihtide vähendamine aitab seda ära hoida.

Soe jook kaasa

Teine halb asi, mida paljud ei seosta külmadega, on suur vedelikukadu. Aeglaselt jalutades pole higistamist peaaegu ollagi, kui aga siis mõneks ajaks seisma või istuma jääte, kaotate ikkagi vedelikku.

Põhjuseks asjaolu, et külma tõttu on nn stressihormoonide tase veres kõrge ja see põhjustab veekadu neerude kaudu. Veri muutub paksemaks ega suuda tungida väikestesse kapillaaridesse, mis on niigi külmast ahenenud.

See viib keha alajahtumiseni ja võib kokkuvõttes lõppeda surmaga. Nii kaugele asi küll tavaliselt ei lähe, sest enne tekivad kehas värinad, mille abil organism end soojendab. Kui värisemine kestab kaua aega, langeb süsivesikute tase lihastes kriitilise piirini ning lihastel pole enam millestki energiat toota.

Seejärel kipub asi tõepoolest juba eluohtlikuks kätte, aga õnneks saab sellist olukorda vältida.

Kõige lihtsam lahendus on võtta talvel loodusesse minnes kaasa mõni jook, näiteks termosega tee või kuum mahl. Taskus võiks olla ka tükk shokolaadi, mis aitab väsimusest üle saada. Tasub teada, et talvel kulutab sama jalutuskäik mitu korda rohkem energiat kui suvel, sest seda on vaja ka organismi soojendamiseks.

Käed ja jalad olgu soojas

Külmatunnet tajub inimene kõigepealt varvastes ja sõrmedes. See on ka üsna loomulik, sest külm ahendab perifeerseid veresooni, varustamaks sooja verega eelkõige keha keskosas asuvaid elutähtsaid organeid.

Jalgade-käte külmetamist aitavad vältida õigesti valitud jalanõud ja kindad. Viimaste puhul pidage kindlasti silmas nende tuule- ja niiskuskindlust. Ka kaks paari vanaema kootud villaseid käpikuid ei aita, kui tuul nendest läbi puhub.

Jalavarjudest eelistab siinkirjutaja nn kanada saapaid. Nende alumine osa näeb välja nagu kallis kaloss, ülemine osa on aga nahast.

Enamasti on saabastel sees äravõetav viltvooder, mis teeb need jalavarjud eriti mugavaks ja soojaks. Alumine kummist osa väldib saapa märgumist lörtsis või vees. Kuigi ka nahast osa on enamasti veekindel, ei asenda see üldjuhul kummikuid.

Kallid goretex’ist ja teistest vett hülgavatest materjalidest matkasaapad, mida spordi- ja matkatarvete poodides näha võib, passivad paremini kevadel ja sügisel, talvepakasega võivad jalad neis kiiresti külmetama hakata.

Üks matkajate tarkus ütleb, et pole olemas halba ilma, on vaid halb varustus. Nii et enne, kui võtate ette talvise metsaretke, pange ennast korralikult riidesse ja ärge unustage ka termost kuuma teega. Siis võite kindlad olla, et päev läheb korda, mitte ei kulu hammaste plagistamise peale.