Möödunud nädalal tuli uudis, et iga kolmanda Eesti elaniku käest on liikluspolitseinik küsinud altkäemaksu. Uudise tegelikust taustast aga on räägitud vähe.
Liikluspolitsei ja altkäemaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konjunktuurinstiituudi uurimuse kohaselt oli 2003. aastal altkäemaksuga kokku puutunud 12% täiskasvanud elanikkonna hulgas küsitletutest. Politseiga seotud altkäemaksuga oli küsitletutest kokku puutunud 3,6%.
Tõsi on see, et altkäemaksuga kokku puutunud inimestest väitis 33%, et selle suhte teiseks pooleks oli politseinik. Üsna üllatav on aga avalikkuse jaoks kindlasti see, et praktiliselt sama palju küsivad altkäemaksu meditsiinitöötajad. Paraku räägitakse sellest vähem.
Mis on liikluspolitsei?
Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et nende inimeste osakaal, kes arvasid, et korruptsioon on tõsine probleem ning seda esineb palju, on palju suurem kui nende osakaal, kellel altkäemaksu küsimise kohta isiklikud kogemused.
Seega on avalik arvamus ametnike altkäemaksulembusele karmim kui tegelik olukord.
Tavaliikleja mõistab sõna «liikluspolitsei» üsna selgelt - need on politseinikud, kes peatavad autosid tänaval, mõõdavad kiirust, kontrollivad joovet. 1998. aastal likvideeris tollane siseminister Robert Lepikson liikluspolitsei büroo, mille tegevus teda kui liiklejat segas.
Pangajuhist Jüri Mõis, kes kiiruseületamisega vahele võeti, tegi arvestused ning leidis, et liiklusjärelevalve on ressursside raiskamine. Tulemuseks suurkoondamine 1999. aasta lõpus. Nii likvideeriti Eestis liikluspolitsei.
Politseinikud, kes tänaval liiklejaid kontrollivad, on universaalsed patrullpolitseinikud, kes lahendavad perekonnatülisid, käivad sündmuskohtadel, peavad korda avalikel üritustel jne.
Spetsialiseeritult liiklusjärelevalvet tegevad politseiametnikud on vaid Tallinnas (nüüdne Põhja politseiprefektuur) ning 2003. aasta keskel moodustatud julgestuspolitsei liiklusjärelevalve osakonnas.
Inimese jaoks on liikluspolitsei mõiste ühine, kuid politsei sisemise struktuuri järgi liikluspolitseinikke praktiliselt ei olegi. Eriüksuse ning Põhja politseiprefektuuri ühised jõud suudaksid tänavale saata ligi sada inimest. Eesti politseis töötab aga ligi 4000 politseiametnikku.
Altkäemaksu andmine ja küsimine on pahe, millega tuleb võidelda, kuid ma julgen arvata, et liikluspolitseinikud selle mõiste kitsamas tähenduses ei ole ses küsimuses eristatavad muust politseist ning avaliku võimu kandjatest.
Politsei on läbilõige ühiskonnast. Politseinik ei saa kunagi olema parem kui keskmine Eesti inimene. Temalgi on oma inimlikud nõrkused.
Politseinik peab olema eetilisem ja seaduskuulekam kui keskmine inimene. Üldjuhul ta seda ongi. Kuid ka politseisse satub inimesi, kes seda tööd ei tohiks teha. Viimasel ajal on toimunud küll selge areng paremuse poole. Kuid korruptsioon on pahe, mida ilmselt ei ole võimalik täielikult välja juurida, küll on võimalik seda vähendada. Konjunktuuriinstituudi uurimusest nähtus, et korruptsioonitase on Eestis vähenenud.
Altkäemaksu andmine?
Altkäemaksu juriidiline sisu tuleneb karistusseadustikust, kuid tavaelus ei ole see kõige olulisem. Korruptsioon on nähtus, kus on alati kaks poolt. Altkäemaksu andja ning võtja. Nagu igasuguse tehingu puhul, peab selleks olema mõlema poole nõusolek. Uurimusest nähtus, et kui altkäemaksu oli küsitud 12%-lt, andsid altkäemaksu vaid pooled.
Inimene on omakasupüüdlik. Altkäemaksu andmine on tegelikult isikliku kasu saamine ebaseaduslikul viisil. See on põhjus, miks ostetakse kaupu ja teenuseid n-ö mustalt, riigimakse maksmata. Pole sugugi haruldane, kus kaupmehe tehtav hinnaalandus on käibemaks, mis jääb riigile maksmata.
Ka politseinik on sarnases olukorras. Liiklusnõudeid rikkunu teab, et rahakotti tuleb kergendada. Temagi tahaks odavamalt hakkama saada. Kuuldavasti mõnikord saabki. Ning nii tulebki küsimus, kas saaks odavamalt. Politseinik kalkuleerib ning võibki langeda kiusatuse ohvriks.
Tänaval töötava politseiametniku palk on umbes 6000 krooni (koos maksudega).
Kuna enamasti on tegemist noorte meestega, kellel pere ülal pidada, on ilmselt selge, et selle rahaga lahedalt ära ei ela.
Korravalvurite madalasse palka on paljudes riikides juba sisse kodeeritud, et nad teenivad kõrvalt lisa. Sooviks, et Eestis see nii ei oleks.
Uurimuse teadvalt vale esitamine ajakirjanduses oli löök paljudele politseinikele, eriti liikluspolitseinike väikesele seltskonnale. Loodan, et töötahe sellest löödud ei saa ning raskused sunnivad end veelgi pingutama.