Lugeja kiri: Kas võidusammas ei jäänud hiljaks?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Ants Liigus

Nüüd see on igal juhul valmis ja kõigile vaadata. Aga kui teised riigid on teinud Teise maailmasõja sambaid juba 60 aastat, siis Eesti on veel Esimese maailmasõja samba kallal. Kui see oleks toimunud 70 aastat tagasi, poleks midagi erilist, aga nüüd on see eriline sündmus.


Sammas on olemas ja tuletab meelde, et Eesti ei unusta kohalikke sündmusi. Kahjuks küll pole selleaegseid sõdureid enam tunnistamas neid sündmusi, mille mälestuseks see sammas püstitati. Teiseks olnuks monument igal juhul pinnuks silmas neile, kes siin 50 aastat valitsesid, ja see oleks kindlasti lammutatud.



Nüüd on sammas Harjumäe nõlval ja kinnitab noorematele põlvkondadele, et vabadus on nende esiisade võidetud ja püsib. Loodame, et mingisugust ohtu sellele kunagi ei tule. Olgu sammas pühendatud neile sõduritele, kes langesid rinnetel ja saavutasid Eesti iseseisvumise, mis vahepeal kadus 50 aastaks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles