Raesaali pidurüü
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna peahoonet 450 aastat ehtinud seitse värvikirevat piltvaipa tellis Madalmaadest raehärra Arent Pakebusch, olles ette maksnud 150 marka. Pärast vaipade valmimist 1548. aastal tasus ta veel 341,5 marka ja 4 killingit.
Kahel üle kaheksa meetri pikkusel piltvaibal on kujutatud vana testamendi sündmusi Iisraeli riigi kuldaja kuninga Saalomoni elust. Viiel lühemal pingivaibal on aga värvirohked taimeornamendid.
Vaibad pandi läbi aegade raekoja saali vaid eriti pidulikeks puhkudeks. Imekaunis tapeet elavdas ruumi ja muutis ühtlasi tuuletõkkeplaadi ülesandeid täites rõsked kiviseinad soojemaks.
Suureks imeks peab raekoja direktor Elvira Liiver Holmström seda, et kõik gobeläänid on tänaseni säilinud. 1909. aastal tahtis linnavaolinikust ärimees Albert Koba vaibad maha müüa ning saadud raha eest kooli või haigla ehitada. Sõda vaipade saatuse üle kandus Tallinna lehtede esikülgedelt Riia ja Peterburi ajakirjandusse. Avalikkuse survel jäid vaibad müümata.
Esimese maailmasõja ajal reisisid vaibad pitseeritud kastis Moskvasse ning naasid koju koos Tartu rahuga. Linnamuuseumi varade hulgas on vaibad 1937. aastast. (PM)