Tallinna raekoda tellis Oxfordist keskaegsete gobeläänide koopiad

FOTO: Postimees.ee

Tallinn tellis Inglismaalt Oxfordi käsitööliste perefirmast neli ja pool sajandit raekoda ehtinud piltvaipade täpsed koopiad, mis hakkavad hoonet taas alaliselt kaunistama.

Firmas Hines of Oxford taastatud erksate värvidega gobeläänid pannakse linnarahvale vaatamiseks välja 15. maiks, Tallinna päevaks. Kahele 430 000 krooni eest valminud vaibale lisandub lähiajal ka kolmas.

Albioni vaibameistrid võtsid vaibakoopiate tegemisel malli gobeläänide tagaküljelt võetud pleekimata lõnganäidistest ning CD-plaadile salvestatud fotodest, mis kujutasid üksikasjalikult linnamuuseumis hoitavaid vanu vaipu.

Praegu on kaks üle kaheksa meetri pikkust ja ligi pooleteise meetri laiust vaipa juba valmis, kuid veel Inglismaal, sest tolmuses raekojas pole neile remondi ajal kohta. Vaipu hindamas käinud Tallinna raekoja direktor Elvira Liiver Holmström ütles, et paremat ja kaunimat tööd on tänapäeval raske leida.

Enne vaiba kudumist joonistati fotodelt töö aluskangale maha selle muster - selle «spikri» kohal valmiski koopia, mille järk-järgulisest edenemisest poole aasta jooksul lähetati raekojale fotosid.

Soodne pakkumine

Kuulsad Tallinna raevaibad, 1547. aastal Madalmaades valminud gobeläänid olid 600 aasta vanuses raekojas viimast korda tallinlastele imetlemiseks väljas 1990. aastate keskel. Pärast seda pole vanu ja väsinud haruldusi linnamuuseumi müüride vahelt välja toodud.

Idee vaibakoopiad suunatud riigihankega Inglismaalt muretseda tuli Liiver Holmströmile pärast seda, kui mitmed Eesti kunstnikud käisid vanu vaipu vaatamas, lugesid pikalt üles tööks vajaminevaid ruume, seadmeid ja materjale ning lõpuks siiski loobusid.

«Eks kõik eeldasid, et linn ehitab töökoja, kudumisteljed ja valgustuse ning toob kohale materjali,» ütles Liiver Holmström. «See polnud kahjuks võimalik, sest tulnuks ilmselt palju kallim, kui tellida töö tegutsevast töökojast.»

Võhikule hirmkõrgena tunduva hinnaga jäi Liiver Holmström väga rahule, sest asjatundjate hinnangul tehti Tallinnale väga soodne pakkumine.

Varasematel läbirääkimistel Poola kudujatega nõuti kahe pika raevaiba koopia eest koguni miljon krooni.

Miks inglased Tallinnale hinnas vastu tulid, oskab Liiver Holmström vaid oletada. Tema arvates tingis selle pigem nende huvi endisest nõukogude blokist välja murdnud riigi vastu.

Raedirektori sõnul said inglased koostöö käigus siiski selgeks, et tegu on vana hansalinnaga, millel poleks tegelikult vaja enam Euroopa Liitu astuda, vaid liikmestaatus taastada.

«Tallinn kuulus tollasesse «Euroopa Liitu» juba 1248. aasta Lübecki õigusega,» märkis Liiver Holmström.

Vana number vastas

Inglismaal tegutseva gobeläänifirma reklaam oli Liiver Holmströmile meelde jäänud 1980. aastate algul ilmunud vanast erialaajakirjast. «Vana hea Inglismaa - ma ei osanud seda kohe uskudagi, aga nende telefoninumbrid polnud selle aja jooksul muutunud,» imestas ta.

Määravaks põhjuseks, miks töö inglastele anda, olid nende kogemused vanadest gobeläänidest koopiate tegemisel.

Liiver Holmström tõi näiteks selle, kuidas nad oskasid parandada isegi vanade vaipade mustri restaureerimisel tehtud vigu, näidates, et vanal kunstiteosel vapielemendiks olnud N-täht oli algselt olnud hoopis teistpidi.

Tagasi üles
Back